Eesti peaks hakkama energiatarbimist kokku tõmbama

Eestile andis ta vaid ühe soovituse: keskenduda riigi üldise energianõudluse vähendamisele. "Ei räägita sellest, kuidas energiatarbimist vähendada, vaid sellest, kuidas rohkem energiat toota," sõnas Römpczkyk konverentsil osalejatele tuumajaama pilti näidates.

Römpczkyk leiab, et Balti riikide probleem on vähene teadvustamine, kuidas on kolm E-d ehk ehitamine, energia ja efektiivsus omavahel seotud, ning üsna tihti valitakse teadmatusest valed lahendused.

Euroopa Liit on arvestanud, et 40% energiatarbimisest on seotud elamutega. "On selge arusaam, et ehitiste pealt saab kokku hoida ja energiat säästa. Ja raha ei ole siin esimene probleem," rääkis ta.

KredExi eluasemedivisjoni juht Mirja Adler rääkis konverentsil, et maja renoveerides kahanevad soojusenergile tehtavad kulutused 30 protsendi võrra.

Nii palju vähenes Tallinnas Paldiski mnt 117 viiekorruselise paneelmaja renoveerimisel hoone soojustarbimine. Tööd läksid maksma 6,3 miljonit krooni. Renoveerimise käigus soojustati hoone katus, soojustati kogu maja fassaad, vahetati aknad ja klaasiti rõdud, ühtlasi viidi küttesüsteem ühetorusüsteemilt üle kahetorusüsteemile.

Praegu veel projekt kestab ja renoveerimise tulemusi jälgitakse lähema kümne aasta jooksul.

Konverentsil ettekandega esinenud riigikogu liige ja erakonna Eestimaa Rohelised juht Marek Strandberg kiitis soojusenergia kokkuhoiu eesmärgil tehtud projekti ning lisas, et ootab juba ammu, millal jõuab Eesti nn suure maastikuauto faasist väikeste energiasäästlike sõidukite faasi.

Strandberg näitas graafikut, mille järgi on energiakulu Balti riikides kordades suurem teistest Euroopa Liidu riikidest. Andmed olid 2002. aastast, kuid Strandbergi sõnul on vahe ELi riikidega ikka veel märkimisväärselt suur.