Ahvi aju kontrollib robotkätt VIDEO

30. mai 2008, 10:37

Robotkäsi haarab vahukommi, tõstab selle
üles ja pistab ahvile suhu. Kogu robotkäe tegevust kontrollib ahv oma ajuga.

Sel nädalal esitlesid Pittsburghi ülikooli arstiteaduskonna teadlased robotkätt, mis võimaldab loomal haarata toitu ning see endale suhu pista. Katseid kirjeldav artikkel ilmus värskes ajakirjas Nature.

Kommiga ahv pole siiski tsirkuses esinema. Andrew Schwartz ütles Reutersile, et tulevikus saaks sama tehnoloogia abil ehitada otse ajust juhitavaid proteese inimestele, kellelt selgroovigastus või mõni muu haigus on röövinud liikumisvõime.

Tänini oli selliste ajust juhitavate liikumisrakenduste tipuks olnud võimalus kontrollida aju abi arvutiekraanil liikuvat kursorit. Schwartz ja tema kolleegid soovisid leida lahendusi palju igapäevasemate murede tarbeks.

Ahv kontrollib robotkätt ajusignaalide abil samal põhimõttel nagu ta muidu kontrollib oma jäsemeid. Selleks siirdati ahvi ajju nööpnõelapea suurune mikroelektroodide kimp, mille abil ajusignaalid suunatakse arvutini, kus need võimendatakse ning juhitakse nende signaalide abil robotkätt.

Katsetes selgus, et osa motoorikaga seotud närvirakke reageeris väga kiiresti, kui ahv soovis kätt liigutada teatud suunas. Niisiis on igal neuronil oma eelistatud suund: üks närvirakk töötab siis, kui kätt on tarvis tõsta üles, teine jälle siis, kui käsi liigub paremale. Kõiki neuroneid tuleb samaaegselt jälgida, et saada aru, mis suunas soovib ahv kätt liigutada, selgitas Schwartz.

Selleks koguti andmeid, õpiti neid arvutiga interpreteerima ning aru saama ahvi kavatsustest. Selle info põhjal loodi robotkäe kontrollimiseks signaalid.

Ahvil võttis robotkäe tundmaõppimine aega umbes kolm päeva ning loomad teevad pidevalt edusamme.

Esialgu on õpetatud kahele ahvile selgeks robotkäe abil söömine. Ahv on pandud istuma tooli ning looma käpad on varukate abil kinni, nii ei saa ahv haarata toitu oma käpaga.

Ahvidele näib tegevus meeldivat ja kindlasti meeldivad neile vahukommid. Mõnikord on kommi asemel menüüs õunatükike või apelsin.

Katsete eesmärk on jõuda ajust juhitavate proteesideni, mida saaksid kasutada selgroovigastuse tõttu liikumisvõimetuks jäänud või inimesed, kelle jäsemed on amputeeritud.

Esialgu vajab seade veel täppishäälestust ja täiustamist. Näiteks on järgmisena kavas ehitada töötav ranne ja sõrmed, et robotkäsi oleks osavam.

„Inimesed, kellel oleks sellist robotkätt vaja, vajavad sõrmi, et oma elukvaliteeti parandada. Neil on vaja näiteks särginööpe kinni panna või tõmblukke sulgeda,” ütles Schwartz.

Lisaks tuleb ületada veel üks probleem: tuleb leida elektroodid, mille signaal aja jooksul kaduma ei tuhmuks. Schwartzi sõnul on see kindlasti tehtav.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. June 2008, 11:37
Otsi:

Ava täpsem otsing