Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
FT: Balti riike ootab järsk langus, Kesk-Euroopat kriis ei mõjuta
Euroopa Liiduga ühinemisel tekkinud buum on läbi ja liidu kiiremini kasvanud riikidest on Baltimaad taandunud aeglaseima kasvuga piirkonnaks.
Samal ajal kui Baltimaade majandus turtsus, tõestas Kesk-Euroopa, et ei hooli eriti globaalsest krediidikriisist ja USA majanduse jahtumisest.
Kesk-Euroopa maad on edukad tänu tarbimise kasvule, mida toidab krediidi kasv. Lisaks on nad muust maailmast eraldatud ujuva valuutakursiga ja valitsused rakendavad karmi inflatsioonivastast poliitikat. Ka on kohalikud firmad tugevad eksportijad.
Järjest rohkem analüütikuid ennustab Eestile ja Lätile majanduslangust, küsimus on, kui pikk ja halb see nn raske maandumine on. Järsk majanduslangus ja kinnisvarakriis sunniks Balti riike oma valuuta devalveerima, kuid see oleks valus.
Rikkaimas Balti riigis Eestis on SKP inimese kohta ikka veel ainul kaks kolmandikku ELi keskmisest ja maapiirkonnad on vaesunud.
Majandustaak piirab ka valitsuste tegemist, raskendades vastumeetmete rakendamist. Skandinaavia pankade laenuraha on kulutatud kinnisvarale ja tarbimisele, selle asemel et seda investeerida tootmisse ja eksporti.
Kriisil on ka head küljed, jooksevkonto puudujääk väheneb ja ettevõtjad keskenduvad ekspordile ja tootlikkuse tõstmisele.
Autor: ÄP