Iga nädal pankrotistub mitu ehitusfirmat

Tegemist on enamasti vähetuntud ning buumi ajal loodud firmadega. Nii näiteks kuulutati välja pankrot kahele NH Grupp Haldusele kuuluvale firmale, millest üks - OÜ Tregore Vara - oli asutatud alles 2006. aastal. Teine, Pakett Ehitus, suutis turul vastu pidada kümmekond aastat ning mullu näitas viimane neist isegi 26miljonilist käibenumbrit.

"Olen luuser olnud, kõrbesin," tunnistas NH Grupp Halduse juhatuse liige Hegert Lepik, tõsi küll, üsna optimistlikul häälel, "tegelikult on see muidugi tragöödia, aga me olime esimesed. Isegi pangad olid imestunud ja nördinud, et miks me edasi ei pinguta."

Lepiku sõnul pandi pillid kotti, kuna tulevikku nähti tumedates toonides ja agooniat ei soovitud pikendada. Lepik kirjeldas, kuidas pärast pronkssõduri teisaldamist eelmise aasta aprillis tabas turgu šokk ning saabus täielik vaikus.

"Mõtlesime ikka, et ootame jaanipäeva ära, küll siis läheb paremaks - küll majandus kasvab edasi," meenutas ta, "aga ei tulnud seda hetke. Eks me ikka lootsime, et läheb paremaks, aga detsembris-jaanuaris oli selge, et pole mõtet enam edasi pingutada."

ASi Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri sõnul satuvadki ilmselt suurematesse raskustesse just 2-30miljonilise aastakäibega ja alles värskelt asutatud firmad.

"Kui ettevõte ei saa esimese kolme aasta jooksul hoogu sisse, on pankrot kiire tulema," sõnas Jäger. "Mina ütleks, et siin on ka selliseid pseudopankrotte." Ta tõi näiteks juhtumeid, kus ehitusfirma töötajad lõid headel aegadel oma firma, kuid turu langedes lähevad tagasi palgatööle.

Nelja tänavu pankrotinimekirja sattunud ehitusega seotud firma pankrotihaldur on Peep Lillemäe. Tema arvates antakse Eestis pankrotiavaldusi teinekord sisse väga kergekäeliselt ja pärast võetakse need tagasi. Samuti tunnistas ta, et pankrot on kerge tulema, kuna paljudel firmaga alustajatel puudub arusaamine, mis asi see äri üldse on.

"Kiruvad juhte, aga ise ei kujuta ette, millised väljaminekud ettevõtetel tegelikult on," sõnas Lillemäe. "Kui vahepeal olid need hiilgeajad, siis mõeldi, et saame kõik ratsa rikkaks," iseloomustas Lillemäe nurjunud äriplaane, "ega ükski neist nii viisakas pole, et hakkaks paberil äriplaani kirja panema."

"Investeerisime uude tootmishoonesse, aga ei saanud seda õigel ajal valmis ja hiljem juba tekkisid probleemid," kirjeldas Advanced Interior Solutionsi juht ja osanik Jaago Schmuul, kuidas tema vaid paar aastat vana firma pankrotti läks. Firma pidas mõnda aega Pärnu maanteel uhket salongi. Tõsi, kliente ei paistnud salongis käivat just ülemäära palju. Plaanis oli toota eritellimusmööblit Skandinaaviasse. Tööd anti tipphetkel 40 inimesele. Schmuuli sõnul polnud ettevõtte alustamine seotud buumiga, vaid mõte mõlkus peas varem.

"Alati on kahju, kui kaotad raha," tõdes ta, nõustumata ütlema, kui suur summa vett vedama läks.

Maksuameti andmetel tegutseb kaks aastat pärast loomist veel üle 70% ettevõtetest, kolm aastat elab üle ca 65% loodud firmasid.

"Viimastel aastatel on eriti hoogsalt loodud uusi ettevõtteid ehituses, hulgimüügis ja vahendustegevuses," sõnas majandusministeeriumi ekspert Mario Lambing, "samas on just neis harudes oodata nõudluse vähenemist ja võib eeldada osa ettevõtete tegutsemise lõppemist."

ASi NH Grupp Haldus juhatuse liikme Hegert Lepiku hinnangul on 36 pankrotti vaid osake jäämäe veepealsest ning mustemad päevad on alles ees.

"Eestlased on visa rahvas, pingutavad viimase hetkeni, et jumala pärast pikendada seda agooniat, tegelevad soovmõtlemisega," sõnas Lepik, olles veendunud, et kinnisvara hinnad kukuvad varsti oma 30-40% ning paljusid arendajaid ootab kindel pankrot. "Ühel hetkel tuleb selline pauk, et keegi ei jaksa seda suppi ära süüa," oli ta kindel, "alles hakkab tulema seda jama."

Lepiku sõnul on paljud tema tuttavad juba loobunud oma kinnisvaraäridest ning need "likvidaatoritele" maha müünud. Pankrotistatistikas sellised ettevõtted ei kajastugi.

Pankrotihaldur Peep Lillemäe sõnul pankrotistuvad paljud firmad, kuna elatakse üle oma võimete, kulutades raha asjadele, mida üleüldse tarvis polegi. Ostetakse näiteks ülikalleid autosid ja mobiiltelefone.

"Pankrotist pankrotini on korduv reegel - rendiruumid, liisinguautod, põhimõtteliselt vara puudumine," sõnas Lillemäe, "kui muusikud hakkavad ehitama, siis enamasti ei tule midagi välja."

"Mina ikka ootan majanduskasvu," oli Lillemäe siiski optimistlik, "kuigi teised haldurid on juba öelnud, et oh-oh-hoo, langus on väga vahva."