Tellisfassaadi koopia käib

"Põhiline erinevus ehtsast tellisvoodrist ongi vastupidavus: kividest müür kestab siiski kauem kui koopia," tõdeb tellisvoodrit järele aimavaid fassaadiplaate turustava Tenax Eesti Filiaali juhataja Ivo Nõmme. Samas on koopia ja ehtne tellissein väliselt äravahetamiseni sarnased

Pealegi, erinevalt ehtsast tellisvoodrist on fassaadiplaat ühtaegu viimistlus- ja soojustusmaterjal. Lisaks on umbes 7-8 sentimeetri paksuse materjali ruutmeetri hind koos paigaldusega tegeliku tellismüüritise hinnast peaaegu neli korda odavam.

Näiteks ehtsatest tellistest voodri alla peab tegema vundamendi, kuid imitatsiooni puhul seda muret ei ole.

Fassaadikive turustava Erek OÜ juhataja Ilmar Vaabel väidab, et n-ö ersatstellisvoodri taha õhuvahet vaja polegi. Kui ehtsatest tellistest voodri taha tuleb jätta 2-3 cm tuulutusvahe, siis soojustusega tellisplaadid saab otse seinale kinnitada: tuuldub materjal iseenesestki.

Vaabeli seletusel tormi- ja ilmastikukindla Marmoroci kergelt krobeline või sile vett hülgav materjal on valmistatud purustatud marmorist, tsemendist ja värvipigmendist.

Nõmme seevastu peab plaatidetaguseid distantsliiste vajalikuks, eriti veel siinses kõikuvas kliimas. Näitena toob aga tema klinkeri imitatsiooniga plaadid.

Kuna plaatide alla vundamenti pole vaja, saab need toetada, kas maja etteulatuvale soklile või kuumtsingitud terasest valmistatud liistudele. Viimased on plaatide mugavamaks paigaldamiseks põhjast perforeeritud.

Nõmme kinnitusel saab tellise imitatsiooniga fassaadiplaate kerge vaevaga ka ise kokku panna. Paigaldajal tuleb vaid jälgida alumisi vuuke ja sooni ning eri värvivõimalustega, glasuuritud plaadistuse saab kokku kui lego.

Päris tellistest voodri ladumisel kaugeltki nii lihtsalt ei pääse.

Vaabelgi leiab, et kes vähegi loodi ja nööri käes on hoidnud, saab plaadistuse paigaldamisega ise hakkama. Lisaks täidab selline seinaviimistlus ju ka täiendava välissoojustuse ülesandeid.

Teisalt aga hoiatab Nõmme iga maja puhul kohe tellise koopia plaatide poole haaramise eest.

"Enne plaatide paigaldamist tasuks ikka kriitiliselt mõelda, kas selline materjal üldse maja välisilmega haakub," soovitab Nõmme majaomanikul läheneda materjalikasutusele ka esteetilisest küljest. Võib ju nii muidu arhitektuuriliselt stiiliühtse maja muuta paari liigutusega näotuks monstrumiks.

Ehitusmaterjalide kaupluse Espaki müügijuht Sirje Väljataga peab tellisplaatide paigaldamist tavainimesele ikkagi keeruliseks. Ehkki leidub ka väga hakkajaid, on see töö jõukohane pigem spetsialistile, kes on saanud vastava väljaõppe.

Tema teada kasutatakse õhukesi telliseplaate pigem siseviimistluses. Liiatigi pole ta näinud, et keegi nendega oma maja tervet fassaadi oleks katnud. Väljataga sõnul on tegemist hästi õhukeste plaatidega, mis näevad välja nagu tellise välimine külg. Plaadid paigaldatakse liimimise teel ning vuugivahed täidetakse seguga.

Ehkki kestvuselt jääb ersatstellisvooder ehtsale tellisvoodrile alla, on esimene lihtsamini renoveeritav: katkise plaadi saab kergelt asendada. Päristellised aga vajavad erimenetlust.

Iseenesest on tellisplaat igati korralik materjal. See kujutab endast vahtpolüstüreenplaati, millele on peale kleebitud telliseliistakud. Seega soojustus ja viimistlus ühekorraga.

Tellisplaat paigaldatakse seinale vahetult. Õhuvahet jätta ei ole mõtet. Küll on mõeldav kinnine õhuvahe, siis tekib n-ö pudeliefekt. Kuid lahtise õhuvahe korral on sellise materjal kasutamine täiesti mõttetu: siis on ikka külm vana seina vastas.

Kestvuselt peaks tellisplaat sarnanema päris tellismüüriga.