Hapude laenude kasv võtab pööraseid tuure

Enn Tosso 03. juuni 2008, 00:00

Majanduslangus tõi Sampo Pangale tänavu esimeses kvartalis 20 miljoni eest halbu laene. Kogu portfellist läks hapuks 0,28%. Kasv on märgatav, sest eelmise aasta esimeses kvartalis läks Sampol hapuks vaid 0,18% laene.

Sampo personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur ennustas, et sügisel suureneb halbade laenude osakaal ilmselt veelgi. Tema sõnul on suurim riskigrupp kinnisvaraarendajad, keda hakkavad sügisel kummitama müümata korterite kommunaalmaksud.

Vanajuur kinnitas, et nende laenutingimused ei ole muutunud karmimaks, kuna Sampo oli ka suure buumi ajal piisavalt konservatiivne. "Me ei taha Ameerika mägesid ning seda, et klient saaks ainult makarone süüa," märkis ta. Tema sõnul lõdvendasid kliendid 2006. aastal liialt oma tingimusi, ent nende pank hoidis konservatiivset joont.

SEB halbade laenude maht kahekordistus. Eelmise aasta esimeses kvartalis oli neil hapusid laene 0,33 protsenti ning tänavu 0,66 protsenti portfelli mahust.

BIG Panga laenuprovisjonide maht on hüpanud viimase aastaga 30,5 miljonilt 137,4 miljoni kroonini, moodustades märtsi lõpus 6,1% panga laenuportfellist. Veel aasta eest hinnati ebatõenäoliselt laekuvateks nõueteks 2,4% panga laenumahust.

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompargi sõnul pole halvaksläinud eluasemelaenude kiires kasvus midagi üllatavat, sest veel poolteist aastat tagasi anti laenu praktiliselt igaühele.

Toompark meenutab, et oli ka selliseid juhuseid, kus laenuvõtja kauples hindajat korter 5000 krooni kõrgemaks hinnata, et laenu saada. "Pole ime, et sääraselt viimase piiri peal võetud laenud hapuks lähevad," möönis analüütik.

Toompargi sõnul ei pea praegu veel murelikud olema need, kes ostsid korteri enne 2006. aasta suve, sest praegune hinnatase on sellega võrdne. Ent need, kes buumi tipus 10% omafinantseeringuga või sootuks ilma endale kinnisvara soetasid, on praegu miinuses.

"Kui loodetud palgatõus jääb tulemata või töökoht sootuks kaob, tuleb kinnisvara müüa alla soetushinna," osutas Toompark. See tähendab, et pärast müüki jäädakse ikka veel pangale võlgu.

Seepärast püütakse iga hinnaga laenu kuumakset ära maksta ning võetakse erinevaid kiirlaene. Ent Toompark hoiatab, et säärase tegutsemisega läheb asi vaid hullemaks. Pigem tuleks probleemide tekkimisel kohe tegutseda.

Eesti Panga statistika kohaselt on hapude laenude osakaal just viimastel kuudel eriti kiirelt kasvanud.

Kui eelmise aasta juunis oli neid kõigest 0,2 protsenti ning tänavu jaanuaris 0,5 protsenti, siis aprilli lõpuks tõusis protsent juba 0,9ni.

Keskpanga korjatud numbritest on selgelt näha, et kui eelmisel suvel jäeti maksmata tarbimislaenud, on nüüd majanduslangus sundinud ka eluasemalenuga võlgu jääma.

Eesti Panga statistikast ilmneb, et tänavu on plindrisse jäänud eluasemelaenude võtjate arv kahekordistunud, samal ajal kui hapuksläinud tarbimislaenude hulk pole enam nii märkimisväärselt suurenenud.

Halvaksläinud tarbimislaene oli aasta alguses 356 miljoni eest ning nüüd ligi 400 miljonit. Samas oli hapusid eluasemelaenusid aastavahetusel vaevalt üle 100 miljoni, ent nüüd juba 200 miljoni eest.

Võrdluseks: suure buumi ajal, 2006. aasta alguses, oli nii halbu tarbimis- kui ka kodulaenu kumbagi vaid 40 miljoni eest, ent tarbimislaenude hulk hakkas juba siis kiiresti kasvama, samas kui eluasemevõlgade hulk hakkas kuhjuma alles eelmisel suvel.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:35
Otsi:

Ava täpsem otsing