Ajukasvaja vastane vaktsiin väljatöötamisel

03. juuni 2008, 10:39

Emakakaelavähki põhjustab viirus. Seda on
teatud juba mõnda aega ning selle teadmise põhjal on välja töötatud vähki
ennetav vaktsiin. Sellest avastusest alates on teadlased otsinud teisi
kasvajatüüpe, mida võiksid samuti põhjustada viirused, et uurida, kas ka neid on
võimalik ennetada. Nüüd tundub, et nad on ühe leidnud –tegemist on ühe kõige
kardetuma vähiga.

Põhja Carolina Duke’i ülikooli teadlane Duane Mitchell avaldas hiljutisel Ameerika onkoloogide kogunemisel, et glioblastoomid – kõige surmavamat tüüpi ajukasvajad – võivad samuti olla vaktsineerimise teel ennetatavad, kirjutas The Economist.

Lugu sai alguse mõned aastad tagasi, kui San Fransisco meditsiinikeskuse teadlane Charles Cobbs avastas glioblastoomide juures midagi kummalist. Ta avastas, et kasvajarakud sisaldavad tavaliselt aktiivses vormis ühte herpese vormi nimega tsütomegaloviirus. See ei tähenda, et tsütomegaloviirusega nakatumine põhjustab kohe ajukasvaja – seda viirust leidub passiivses vormis 80 protsendil inimestest. Siiski esineb kasvaja ja viiruse vahel selgelt mingisugune seos, mida kinnitab veelgi Cobbsi avastus, et viirus elutseb küll kasvajarakkudes, kuid mitte kasvajat ümbritsevates kudedes. See avastus viis oletuseni, et viirus võib luua kasvaja näol endale sobivat elukeskkonda.

Pärast Cobbsi tööga tutvumist kinnitasid Mitchell ja tema kolleegid algatuseks avastatut. Nad leidsid tsütomegaloviiruse enam kui 90 protsendil uuritud glioblastoomi põdevatel inimestel, samas ei leitud viirust tervest ajukoest ega healoomulistest ajukasvajatest. Edasi hakkasid nad katsetama 21 patsiendiga, kellel oli diagnoositud glioblastoom.

Nende eesmärgiks oli innustada patsientide immuunsüsteemi kasvajat ründama, õpetades immuunrakke eelnevalt aktiivse tsütomegaloviiruse märke ära tundma. Selleks võtsid nad patsientidelt verd ja viisid immuunsüsteemi rakud kokku tsütomegaloviiruse tükikestega, et rakkudel kujuneks võime haigustekitajat ära tunda. Seejärel süstiti rakud tagasi patsienti lootuses, et patsiendi immuunsüsteem reageerib tsütomegaloviirusele nii, nagu oleks organism varem loomulikul teel viirusega kokku puutunud.

Tulemused olid julgustavad. Glioblastoomi puhul ennustatakse tavaliselt surma kahe aasta jooksul isegi siis, kui patsient läbib kemoteraapia ja kiiritusravi. Need protseduurid peatavad kasvaja arengu kuueks kuni kaheksaks kuuks. Kui Mitchell lisas traditsiooniliste ravivõtete hulka oma algelise vaktsiini, tõusis antud näitaja rohkem kui aastani – mõnel patsiendil on kasvajate areng peatunud isegi rohkem kui kaheks aastaks. See avastus annab lootust, et peagi on võimalik välja töötada korralik vaktsiin.

Siiani pole selge, miks aktiivne tsütomegaloviirus on glioblastoomiga seotud. Cobbs kahtlustab, et viirus võib tõepoolest kasvajat põhjustada, aga on ka võimalik, et kasvajarakud on viirusele lihtsalt soodsaks elukeskkonnaks. Vaktsiiniloojate seisukohalt pole sel erilist tähtsust. Kui vaktsiini abil õnnestub immuunsüsteem nakatunud rakke hävitama panna, tapetakse kasvaja igal juhul. Ja see oleks tõepoolest väga hea uudis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. June 2008, 12:55
Otsi:

Ava täpsem otsing