Nanokäsn eemaldab naftareostuse

03. juuni 2008, 10:43

Nanotraatide võrgustikust tehtud õhuke
membraan võib olla paljulubav tulevikurelv naftareostuse kokku korjamiseks ja
mürgiste ainete eemaldamiseks põhjaveest.

Praegu kasutatakse naftareostuse kokkukorjamiseks juba 20 aastat tagasi välja töötatud tehnoloogiat. Selle käigus kasutatakse imavaid materjale, mis koguvad naftajäägid endasse. Looduslikud sorbendid nagu näiteks tselluloos suudavad oma kaalu kohta kokku koguda kolm kuni viisteist korda suurema naftakoguse, sünteetilised polümeeridel põhinevad sorbendid aga imavad oma kaalust kuni 70 korda suurema naftakoguse. Paraku imavad need materjalid endasse ka vett, kirjutas Technology Review.

Uus membraan imab naftat ja lahusteid ning on samas ülimalt hüdrofoobne, tõrjudes tugevasti vett. „Kui asetada see membraan kuuks ajaks vette, siis välja võttes oleks see ikkagi täiesti kuiv,” ütles tööd juhtinud MIT-i materjaliteaduste professor Francesco Stellacci. Tema sõnul ei tohiks uus materjal suurtes kogustes tootmise korral kuigi kallis olla ning seda saab kasutada korduvalt.

Projektis mitte osalenud MIT-i materjaliteadlase Michael Rubneri sõnul on korduvkasutatavus üks membraani olulisemaid omadusi. Teised hüdrofoobsed struktuurid valmistatakse tavaliselt orgaanilistest materjalidest ning ei kannata seega kuumust. Anorgaanilised nanotraadid tulevad toime kuni 600-kraadise temperatuuriga, mis tähendab, et põhimõtteliselt on võimalik nafta sealt seest välja põletada ning membraani üha uuesti kasutada.

Membraan koosneb 20 nanomeetri laiustest kaaliummanganaadist nanotraatidest. Membraani valmistamiseks kasutasid Stellacci ja ta kolleegid paberivalmistamisele sarnast meetodit – nad valmistasid nanotraatidest lahuse ning kuivatasid seda aluse peal. Praegu on valmistatud 27-sentimeetrise küljepikkusega membraane, kuid Stellacci sõnul on võimalik teha ka suuremaid tükke.

Membraanile annavad naftat imava ja vett tõrjuva võime kaks olulist omadust. Esiteks sisaldab nanotraatide pundar väikseid 10 nanomeetri laiuseid poore, mis tõmbavad vett ja muid vedelikke membraani. Et vesi aga membraani pidama ei jääks, katsid teadlased membraani vett tõrjuva räniga. Tulemusena voolab vesi membraani pinnalt maha, nafta aga tõmmatakse kiiresti pooridesse.

Teadlased loodavad, et nanomembraan aitab vähendada naftareostuse kõrvaldamise hinda. Ekspertide hinnangul võib aga nanomembraanide kasutuselevõtuni suurte naftareostuste kõrvaldamisel veel pisut aega minna. Hetkel poleks see meetod kuigi praktiline, sest membraanide kuumutamine puhastamise eesmärgil on küllalt vaevanõudev tegevus.

Lisaks pole selge, kui hästi nanokäsnad looduses üldse töötaksid. Imamisvõimet võib vähendada igasugune praht, mida looduses leidub suurtes kogustes. Juba praegu võiks aga olla mõttekas kasutada membraane tehastes ja garaažides väiksemate naftareostuste kõrvaldamiseks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. June 2008, 14:26
Otsi:

Ava täpsem otsing