Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Suhkru verine ajalugu

03. juuni 2008, 16:06

Kas kommide, jäätise ja suhkruvati olulisim
koostisosa võib tõesti seonduda millegi negatiivsega? Tõepoolest – tuleb välja,
et suhkru ajalugu on olnud üsna verine ning muutnud oluliselt maailma ajaloo
kulgu.

Valge kuld, nagu briti kolonistid suhkrut nimetasid, sai orjakaubanduse tõukejõuks, mille tulemusena toodi 16. sajandi alguses Aafrikast Ameerikasse miljoneid orje. Kõigi Kariibi mere riikide, suure osa Lõuna-Ameerika ning USA lõunaosariikide ajalugu muutsid rahaahnete eurooplaste rajatud suhkruistandused igaveseks. Suhkrukaubandus oli niivõrd tulus äri, et võis isegi aidata kaasa Ameerika iseseisvuse saavutamisele Suurbritanniast, kirjutas LiveScience.

Kuigi tänapäeval toodetakse suurem osa suhkrust Brasiilias, ei ole suhkruroog tegelikult isegi Ameerikast pärit. See Lõuna-Aasias looduslikult kasvav taim jõudis Ameerikasse esmakordselt koos Kolumbusega tema 1492. aasta reisil, kus see troopilises keskkonnas väga hästi kasvas.

Taibates suhkruroo rolli kolonistide võimaliku sissetulekuallikana – eurooplased olid juba ida pool asuvates kolooniates toodetavast suhkrust sõltuvuses – näppasid hispaanlastest kolonistid Kolumbuse põldudelt seemneid ning külvasid neid kõikjale asutatavatesse Kariibi mere kolooniatesse. 16. sajandi keskpaigaks olid portugallased toonud seemneid ka Brasiiliasse ning peagi jõudis suhkruroog ka Briti, Hollandi ja Prantsuse kolooniatesse, nagu näiteks Barbadosele ja Haitile.

Ei läinud aga kaua, kuni varased asunikud taipasid, et neil napib tööjõudu suhkruroo külvamiseks, lõikamiseks ja töötlemiseks.

Esimesed orjalaevad saabusid 1505. aastal ning nende tulek kestis vaibumatult üle 300 aasta. Enamik tuli Aafrikast, kuhu olid juba rajatud elevandiluu, vürtside ja muude kaupade kogumise eelpostidena töötavad Portugali kolooniad. Enamiku Euroopa kaupmeeste jaoks olid kaubalaevadel õuduste teekonnal üle Atlandi veetavad orjad lihtsalt laiendus juba töötavale äriskeemile.

Suhkruorjandus oli ajaloolise kaubanduskolmnurga võtmeelement – inimesed saadeti uude Maailma orjadeks, nende töö produkt müüdi Euroopa pealinnades ning saadud raha eest osteti Aafrikast uusi orje. 19. sajandi keskpaigaks oli Aafrikast jõuga Uue Maailma põldudele veetud üle 10 miljoni inimese.

Kolme sajandi jooksul oli suhkur ülekaalukalt kõige olulisem meretagune kaup – suhkrukaubandus võttis enda alla tervelt kolmandiku kogu Euroopa majandusest. Suhkru tootmise tehnoloogiad muutusid üha tõhusamaks ning suhkrutootjad said meeletult rikkaks.

Inglastele ja prantslastele kuuluvate suhkrurikaste kolooniate ületähtsustamine mõjutas oluliselt Ameerika kaarti 1700. aastatel. Inglismaa kaotas iseseisvumisliikumisele oma Ameerika kolooniatest 13, sest sõdurid olid hõivatud suhkruistanduste kaitsmisega, arvavad ajaloolased.

Põldudel töötavate orjade arv ületas mitmekordselt nende eurooplastest omanike arvu. Seetõttu elasid maaomanikud pidevas vastuhakuhirmus ning nõudsid valitsuselt sõdureid enda ja oma vara kaitsmiseks. Ekspertide sõnul oleksid paljud Ameerika iseseisvussõja lahingud võinud lõppeda teisiti, kui inglased oleksid rakendanud kogu olemasolevat jõudu, selle asemel, et hoida sõdureid kinni istanduste kaitsmisega.

Lõpuks otsustas kuningas George III loobuda prantslaste heaks mõnest Kariibi mere suhkrusaarest eesmärgiga kindlustada oma maavaldusi Põhja-Ameerikas. Paljude inglaste arvates tegi kuningas väga viletsa kauba, vahetades magusad ja kasumlikud suhkruistandused suhkruvaba „jäätmaa” vastu Kanadas. See näitab, kui oluliseks suhkrut tol ajal peeti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. June 2008, 14:26
Otsi:

Ava täpsem otsing