Maksuamet, kõige tulusam fond

Äripäeva arvates kirjutas metsafirmaga Sylvester kohut käinud maksuamet vastutustundetult taevasse hea hunniku maksumaksja raha, kohtukulude ja intresside pealt üksi hinnanguliselt 83 miljonit krooni. Maksuamet oleks pidanud oma kurbadest minevikukogemustest juba õppima, et Sylvesteri meestele tehtud ettekirjutused ei pea kohtus vett.

Sylvesteri kohtuasi on nagu Mati Polli ja kompanii äriidee - investeerida raha Eesti kõige riskivabamasse, Maksu- ja Tolliameti nimelisse fondi.

Kõigepealt võtad maksuametist eelotsuse maksude optimeerimise kohta. Kui maksuamet sulle hiljem nõude esitab, kannad nõutud summa ameti arvele, kus see teenib korralikku intressi - 0,06% päevas ehk ligi 22% aastas. Sellist tootlust ei teeni hoius üheski pangas, isegi BIG pakub üheaastase tähtajaga kroonihoiusele selle kõrval tühist 8protsendilist aastaintressi. Vaid Mati Polli päevateenistus on ligi 51 000 krooni.

Selle taustal on igati sobilik, et amet maksumaksjaid hellitavalt "klientideks" nimetab. Sylvesteri endised aktsionärid on lausa ära teeninud võtmekliendi nime. Kahjuks aga tuleb meelde tuletada, et maksuamet käsutab meie kõigi ühist raha ja nagu näha - teeb seda umbes sama heaperemeheliku suhtumisega kui rahvale kahjumit toov töötukassa.

Mis sellisel juhul põhiline: juhid vahetuvad, vahetub ka poliitika, aga vastutust ei kanna keegi. Sylvesteri meestele nn kardinali kirjakese koostanud tollane maksuameti juht Aivar Sõerd läks ise riigiametist minema ja kohe oligi käes olukord, kus uutel tulijatel vana juhi otsusega enam midagi pistmist polnud.

Liiati uurib Riigikohus nüüd Tallinna halduskohtu nõudel nn majandusliku tõlgendamise põhimõtte vastavust Eesti riigi põhiseadusele. Selle taga seisab nüüd ka maksuameti otsus asi edasi kaevata või sinnapaika jätta.

Me ei taha parastada. Äripäev ise on näiteks ärgitanud maksuametit julgemalt kaudset maksustamist kasutama, milles samuti subjektiivsust: on selge, et olukorras, kus inimene deklareerib miinimumsissetulekut, kuid elab nagu parun, tuleb riigil pingutada maksude sissenõudmisega.

Samas tähendab tehingu hindamine selle tegeliku sisu järgi - mida maksuamet jutlustab - et maksumaksja jäetakse ametnike suva alla.

Seepärast on hea, et maksuvaidlus Sylvesteriga puhastab õhku ja sunnib seadusi täiendama. Maksuameti eelotsused ongi tänaseks muudetud siduvaks.

Riigikohtu otsus tehingute hindamise kohta nende sisu järgi peaks olema Eesti õigusruumis kaaluka tähendusega - selle praktika küsitavus on olnud päevakorras juba pikka aega.

Autor: ÄP