Miks mõned inimesed eelistavad käimiseks käsi tarvitada

04. juuni 2008, 10:39

Geenimutatsioon võib olla harvaesineva
haiguse põhjustajaks, mille põdejad otsustavad maapinnalt tuge otsida ka käte
abil. Haiguse täpsete põhjuste detailide osas pole aga teadlased siiani
üksmeelele jõudnud.

Esimest korda sai avalikkus sellistest inimestest teada 2006. aastal, kui televisioonis näidati Türgi perekonda, mille liikmetest mitu täiskasvanut kõndis ringi nö neljal jalal. Lisaks olid nad ka vaimselt alaarenenud ning puudulikult arenenud tasakaalutajuga, kirjutas Nature.

Alates sellest ajast on lisandunud teateid sama haiguse põdejate kohta ka Brasiiliast ja Iraagist. Teadlastel on selle eriskummalise seisukorra seletamiseks mitmeid hüpoteese.

Türgis asuva Adana ülikooli teadlane Uner Tan on pakkunud välja vastuolulise idee, et tegemist on sammuga tagasi evolutsiooniredelil. Ta nimetas seda nähtust devolutsiooniks ehk siis evolutsioon tagurpidi. Selle hüpoteesi kohaselt on Türgi perel muteerunud geenid, mis lubavad inimestel kahel jalal kõndida. Nende geenide leidmine annaks aga teadlastele palju infot inimese evolutsiooni uurimiseks.

Teised teadlased on selle idee aga välja naernud. „See on ennekuulmatu,“ ütles psühholoog Nicholas Humphrey Londoni majanduskoolist, kes samuti tegeleb inimeste kahel jalal käimise põhjuste uurimisega. „Sellel seletusel pole mingit mõtet ei evolutsioonilises ega ka geneetilises mõttes.“ Selle asemel usub Humphrey, et probleem võib olla hoopis häirunud tasakaalumeeles, mis lihtsalt ei luba neil inimestel kahel jalal kõndida. „Nende probleemiks on meditsiinilise abi puudumine. Tasakaalu hoidmist hõlbustava abivahendiga on nad võimelised ka kahel jalal kõndima,“ usub ta.

Siiski ei pruugi asi olla niivõrd lihtne. Türgis asuva Bilkenti ülikooli teadlane Tayfun Özcelik ütles, et tasakaalumeelt nõrgestavaid haigusi on teada üle kümne, kuid mitte ükski neist ei sunni inimesi käpuli käima. Samuti kummutas ta väite, et neile inimestele pole antud meditsiinilist abi. Mitmed neist on käinud üle kümne erineva arsti juures. Abivahendeist on kasu väga piiratud ajaks ning peagi heidetakse need kõrvale ning pöördutakse tagasi harjumuspärase neljal jalal liikumise juurde.

Paari päeva eest teatati aga Euroopa inimgeneetika ühingu kohtumisel Barcelonas, et on õnnestunud isoleerida geen, mis võib olla selle seisundi põhjustajaks. Tayfun Özcelik uuris koos kolleegidega nelja perekonda, kus nimetatud haigus esineb. Kahes perekonnas oli käpuli käijatel muteerunud geen nimega VLDLR. Geeni ülesandeks on lipoproteiini retseptori sünteesimine, mis vastutab närvisüsteemi korrektse arengu eest. Özcelik ei toeta devolutsiooniteooriat, kuid usub, et VLDLR peab olema väga oluline kahel jalal kõndimise võimaldamiseks.

Aga ka selle järeldusega pole sugugi kõik teadlased nõus. Mööndakse küll VLDLRi olulisust inimese võimes püsti seista, kuid erinevatel neljajalgsetel inimestel näivad nende seisundit põhjustavad geenivead asuvat hoopis erinevates kromosoomides. Ühel Türgi perekonna liikmel on aga VLDLR küll muteerunud, kuid ta suudab siiski püsti seista ja kahel jalal kõndida, ehkki tema kõnnak meenutab pisut alkoholi tarvitanud inimese oma. See viitab Özceliki arvates asjaolule, et VLDLR on üks oluline osa nähtuse põhjuste mõistmiseks, kuid meie võimes kahel jalal kõndida peab osalema rohkem geene, mis tuleb alles üles otsida.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. June 2008, 13:29
Otsi:

Ava täpsem otsing