Riigikontroll: keskkonnaministril on Natura 2000 metsadest ükskõik

Annika Matson 04. juuni 2008, 15:24

Riigikontrolli hinnangul ei taga Eesti
Natura 2000 võrgustik reaalselt väärtuslike metsaalade kaitset.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi riigikontrolli auditile saadetud vastustest
kumab läbi ükskõiksus tõstatatud temaatika suhtes.

Riigikontrolli hinnangul on probleemide peamiseks põhjuseks keskkonnaministeeriumi puudulik tegevus Natura protsessi koordineerimisel ja järelevalvel juba alates Natura protsessi algusest 2000. aastal. Natura 2000 võrgustiku moodustamisel ei peetud silmas võrgustiku moodustamise eesmärki säilitada elupaikade soodne seisund kogu riigis, leiab riigikontroll värskes auditis. Kuna keskkonnaministeerium ei kasutanud elupaikade hulga ja paiknemise kohta info kogumiseks kõiki olemas olnud võimalusi, on osa väärtuslikke alasid jäänud põhjendamatult Natura 2000 võrgustikust välja.

Keskkonnaministeeriumi teave ei vasta riigikontrolli hinnangul looduses olevate metsaelupaikade kohta olulises osas tegelikkusele. Natura alade inventuurid on ebaühtlase kvaliteediga ning näitavad elupaikade paiknemist ja ulatust sageli vigaselt. Riigikontrolli tellitud analüüs näitas, et näiteks vanade loodusmetsade osas on keskkonnaministeeriumi andmed elupaikade piiride ja pindala kohta õiged ainult pooltel juhtudel.

Kontrollinventeerimised näitasid, et väljaspool Natura 2000 võrgustikku olevatest varem inventeeritud elupaikadest on mõned väga väärtuslikud, mis eksperdi hinnangul tuleksid kindlasti kaitse alla võtta. Sellised metsad on näiteks Vormsil ja Mõniste vallas, kus asuv mets on kontrollinventuuri teinud eksperdi sõnade kohaselt on nii ürgse olemusega, kui Lõuna-Eestis üldse olla saab.

Mõnede väärtuslike elupaikade kaitse alla võtmise probleemid on avalikkuseski palju tähelepanu pälvinud. Neist on enim käsitlemist leidnud Suurupi metsade juhtum. Elupaikade inventeerimine tehti Suurupis 2003. aastal. Keskkonnaministeerium ei osanud selgitada, mis põhjustel jäid esialgu inventeerimata mererannal paiknevad alad, mille looduskaitseline väärtus osutus 2005. ja 2006. aastal tehtud inventuuride tulemusel kõrgemaks kui 2003. aastal inventeeritud alal. Loodava kaitseala territooriumi hulka arvati need mereäärsed alad alles 2006. a suvel.

Majandushuvid võitsid looduskaitset ka Lohusalus. 2001. a inventeerisid keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna töötajad Lohusalu poolsaare kooslusi ja kirjeldasid seal väga hea esinduslikkusega metsastunud luiteid. Vahetult pärast inventeerimist, 2002. a. jaanuaris, müüs keskkonnaministeerium elupaikasid sisaldava maaüksuse ning sealsed väärtuslikuna kirjeldatud elupaigad jäeti Natura võrgustikku arvamata. Praegu kerkib sinna elurajoon.

Veel selgub riigikontrolli auditist, et keskkonnaministeerium ei hinda, millist mõju tekitab inimtegevus kaitstavatele metsadele. Neis metsades ja nende lähedal on tehtud raieid (sh lageraiet), rajatud kuivendussüsteeme jne. Näiteks Suurupi metsades tehtud raiete puhul ilmnes, et keskkonnainspektsioon ei saanudki takistada väärtusliku elupaiga raiet, sest see toimus korrektselt väljastatud loa alusel.

See ei ole veel kõik. Ka rahaasjad on riigikontrolli hinnangul liga-loga. Keskkonnaministeerium ei ole pidanud arvestust kaitsealade moodustamisega kaasnevate rahaliste kohustuste üle. Kuna kaitsealuste maade rahalise väärtuse leidmine ei ole läbipaistev, siis avalikkuse pahameelt põhjustanud maadevahetuse probleemid jätkuvad tõenäoliselt ka maade ostmise puhul, ennustab riigikontroll.

Keskkonnaministeerium on analüüsinud Natura võrgustikuga seonduvaid kulusid 2004. aasta oktoobris. Maksimaalseks maade müügi või vahetamise sooviks hinnati toona ligikaudu 60 000 ha. Realistlikuks maade müügi või vahetamise sooviks hinnati ligikaudu 42 000 ha. Kulude hindamisel lähtus ministeerium maa-ameti turuhindade infost, mis eri piirkondade keskmisena oli ligikaudu 18 000 kr/ha. Seega võiksid Natura võrgustiku moodustamisega seotud ühekordsed kulutused keskkonnaministeeriumi 2004. a hinnangute järgi küündida 756 miljonist riigikontrolli hinnangul ei ole riigi eelarvestrateegias selliste kohustustega piisava põhjalikkusega arvestatud, mis teatavatel juhtudel võivad tuua kaasa eelarvepuudujäägi.

Kaitsealuste maade vahetamisel ei olnud küsimuseks vahetuste seaduspärasus, vaid vahetatavate maade väärtuse hindamine. Näiteks Jõgevamaal asuva kaitsealuse Tabivere pargi riigile ostmise asjaolud näitavad, et kinnisasja väärtuse leidmisel on võrreldud tehinguid kinnisasjadega, mis nii objektide suuruse, kasutusotstarbe kui ka turutingimuste poolest on oluliselt erinevad. Riigikontrolli hinnangul oli maadevahetuse probleemiks see, et neid algatas keskkonnaminister ainuisikuliselt avalikkusele teadmata informatsiooni alusel. Kaitsealuste maade väärtuse hindamine vaid võrdlustehingute alusel võimaldab manipuleerida väärtuse suurusega ning loob korruptsiooniohtliku olukorra.

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi vastas riigikontrolli etteheidetele 42 leheküljelise kirjaga. Peaasjalikult süüdistab minister riigikontrolli hinnangulisuses ja ebatäpsuses. Tamkivi ei nõustu enamiku riigikontrolli leidude ja järeldustega ning püüab näidata viimase tööd ebakvaliteetsena. Ka nimetab minister faktivigadeks riigikontrolli hinnanguid, mis ei lange kokku ministeeriumi seisukohtadega.

"Kokkuvõtteks nendime, et kahjuks sisaldab kontrolliaruande eelnõu faktivigu ja ebatäpsusi, hoolimata sellest, et auditi koostamise perioodil juhtis Keskkonnaministeerium sellele mitmel korral riigikontrolli tähelepanu. Seetõttu ei saa valdavas osas kontrolliaruande eelnõus toodud järeldustega nõustuda. Läbiva puudusena tuleb märkida riigikontrolli väidete ja eelduste põhjendamatut hinnangulisust, kus hinnangute aluseks olevaid analüüse ega hindamisskaalasid ei ole riigikontroll keskkonnaministeeriumi esindajatele tutvustanud ega ka kontrolliaruande eelnõu aruandes esitanud. Sellise esitusviisi eelistamine jätab paratamatult mulje soovist tahtlikult näidata olukorda halvemana kui see tegelikult on. Sellistel järeldustel põhinevaid soovitusi on raske adekvaatselt arvestada. Samuti tahaksime märkida, et Keskkonnaministeerium küsis auditi jooksul teatud probleemide osas riigikontrolli soovitusi olukorra parandamiseks, kuid kahjuks ei ole riigikontroll neile probleemidele kontrolliaruande eelnõus lahendusi pakkunud," kirjutas Tamkivi vastuseks auditile.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. June 2008, 15:22
Otsi:

Ava täpsem otsing