Endine minister seotud Kreenholmi emafirmaga

Liis Kängsepp 05. juuni 2008, 00:00

"Mina pole siiani aru saanud Madis Üürikese osast erastamisprotsessis," tunnistas Kreenholmi endine juht Meelis Virkebau. "Algul oli väga loogiline, et Üürike Kreenholmis käis, eks see Vene piir oli üks kahtlane värk ja ta tundis Eesti olusid paremini kui rootslased," sõnas Virkebau, kellele Üürikese kuulumine Borås Wäfveri nõukogusse tuli üllatusena. "Seost Borås Wäfveri juhatusega ma ei teadnud," tunnistas ta.

Kreenholmile hakati kosilast otsima juba 1992. aastal, mil Üürike oli rahandusminister, ning Borås Wäfveri suuraktsionäri Mats Gabrielssoni sõnul käisid nad esimest korda Kreenholmis 1993. aasta suvel. Kreenholm erastati lõpuks 1994. aasta lõpus.

"Me tahtsime 1992.-93. aastal Poolas tootmisüksust avada, aga Madis küsis, et miks te hoopis Eestisse ei lähe," meenutas Gabrielsson. "Ta andis meile erastamisagentuuri kontaktid," lisas ta.

"Jah, see idee tuli temalt," vastas Gabrielsson küsimusele, kas idee erastada Kreenholm tuli Üürikeselt. Gabrielsson ei mäletanud, kas nad erastamisagentuurile ütlesid, et Üürike on nendega seotud, kuid ta leidis, et sellel polnud ka erilist tähtsust, kuna Narvaga oli seotud palju probleeme.

"Mitteametlikult isegi Euroopa Liit palus Rootsi valitsust, et nad meilt uuriksid, kas me saaksime investeerida Narva," ütles Gabrielsson. "Rootsi valitsus isegi peaaegu et finantseeris seda ostu. Sellega oli seotud palju poliitikat, kuid olukord oli ka hoopis teine kui praegu - kõik tahtsid Eestit aidata."

"Kui Kreenholm erastamisele läks, ma kohe ütlesin, et olen seotud Borås Wäfveriga," sõnas Üürike. "Rootsis käivad asjad teistmoodi kui Eestis ja mul ei tulnud pähegi oma seost varjata," naeris ta, kinnitades, et Rootsi investorite Eestisse jõudmisega polnud tal mingit seost ning et Kreenholmi erastamiskutset luges ta Rootsi majanduslehest Dagens Industri.

"Paremini teadis Borås Wäfveri omanikke Jaan Manitski, kes oli ise Borases elanud," ütles Üürike. "Mind informeeriti üldse hiljem, et omanikud Narvas Kreenholmi vaatamas käisid."

Gabrielssoni sõnul teadis ta enne Kreenholmist huvitumist Manitskit vaid nimepidi.

Kreenholmi erastamisest mäletas Üürike raskusi huviliste leidmisel - esitati vaid kaks pakkumist ning teine neist tuli Üürikese mäletamist mööda ühelt Kreenholmi Ameerika partnerilt.

"See tundus väga kahtlane, ta ei osanud toota," meenutas Üürike, miks Kreenholm rootslastele erastati. "Minu jaoks oli ainult tähtis, et leida Kreenholmile omanik, kes suudaks asja päästa," ütles Üürike, "aga nähtavasti see ei ole võimalik."

Üürikese side Borås Wäfveri nõukoguga tuli üllatusena ka Kreenholmi erastamisaegsele juhile Oleg Klušinile. "Sellest, et ta oli Boråse nõukogus, ei rääkinud küll keegi mitte midagi," sõnas Klušin eile. "Ma arvan, et kui ta oli Boråse nõukogus, siis kindlasti oli ta ka erastamisega seotud."

Küsimusele, kas Borås võis seetõttu omada siseinfot, mis erastamisel kasuks tuli, vastas Klušin: "Võib-olla."

Borås Wäfveri nõukokku sattus Üürike enda sõnul seetõttu, et kuulus ühe börsil oleva Rootsi kinnisvarafirma nõukogusse ning Borås Wäfveri, kellel oli toona palju kinnisvara, otsis sobilike teadmistega inimest.

Alates 15. märtsist 2005 on rahandusministeeriumil Madis Üürikesega sõlmitud tööleping. Lepingu kohaselt on Üürike Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna koordinaator osalise tööajaga (20 töötundi nädalas).

Praegu tegeleb Üürike eelkõige Põhjamaade Investeerimispanga ja Euroopa Investeerimispanga küsimustega - ta kuulub praegu ka mõlema panga direktorite nõukogusse- ning aitab kaasa Eesti aktsionäripoliitika kujundamisele teistes rahvusvahelistes finantsorganisatsioonides.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:35
Otsi:

Ava täpsem otsing