Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Imerelv või liigne kulu?
Disain pole mingi imerelv, vaid ettevõtte tööriist, mis annab kindlustunde ja tagab edu äri planeerimisel, toodete ja teenuste arendamisel ning turustamisel.
"Üks suurim takistus disaini kasutamisel on ärijuhtide puudulik arusaam disaini olemusest," väidab Hongkongi Polütehnilise Ülikooli disainiosakonna juhtiv professor John Heskett.
Ta juhtis 29. mail Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis toimunud disainipoliitika ümarlauda.
Professori arvamusega ühineb ka Eesti Disainikeskuse juhataja Ruth-Helene Melioranski.
Ta viitab Eesti tootearendusega tegelevate ettevõtete disainikasutamise määra mõõtmistele.
Kahel korral - 2005. aastal ja disainiaasta lõppfaasis, 2007. aasta sügisel - paluti organisatsioonidel ise hinnata oma asukohta disainiredelil.
Disainiredel on rahvusvaheliselt aktsepteeritud mõõdik, mille abil hinnatakse organisatsiooni disainikasutuse määra.
Kuidas tööstusettevõtted väärtustavad disaineri tööd?
"Tööstusettevõtted olid keskmiste näitajatega paremas seisus kui teenindusasutused või riigisektori esindajad," tõdeb Melioranski.
Peamine takistus disaineri kasutamisel oli uuringu andmetel Eesti ettevõtete suhtumine ja vastavate väärtushinnangute puudumine.
Seni, kuni ollakse võimelised ise hakkama saama, ei pöörata disainile tähelepanu.
Levinud põhjuseid nagu rahanappus ja vajaduse puudumine võib sisuliselt seostada teadmatusega disaini eesmärgist ja põhimõttest.
Kulutused toote või teenuse arendamiseks on suured, kuid disaineri palk moodustab tavaliselt kõigist arenduskuludest vaid väikese osa.
Disainerit kaasamata võib aga arendatud toode või teenus jääda kasutajale väheatraktiivseks ning kogu arendustegevus võib tühja joosta, märgib Ruth-Helene Melioranski.
Melioranski teada on Eestis ka näiteid, kuidas tööstusettevõtted disainereid kasutavad. Nii otsustas vuugi-hermeetikute ja ehitusvahtude tootja Krimelte OÜ muuta senist pakendisüsteemi ja kaubamärgi ideoloogiat.
OÜ Krimelte tegevdirektor Alar Salum usub, et tegi õigesti, kui olulise projekti juurde disaineri appi palkas.
Vastab firma juht Alar Salum.
Kuidas tekkis vajadus muuta senist pakendisüsteemi ja kaubamärgi ideoloogiat?
Selle vajaduse tingis Krimelte senine väga kirju kaubamärgiportfell, mis hakkas takistama ettevõtte edukat arengut.
Seoses tootmise laiendamise ja turu nõudlusega lisandus pidevalt uusi tooteid, igaühel oma nimi ja kujundus, mis aga ei moodustanud ühtset perekonda.
Milliste väljaminekutega tuleks disaineri kaasamisel arvestada?
Väljaminek sõltub tööde mahust ning seda teadmata on raske konkreetset summat öelda. Hea disaineri töötunni hind on võrreldav hea advokaadi töötunni hinnaga.
Mida soovitaksite ettevõttele, kes alles kaalub koostöö alustamist disaineriga?
Kui olete tegemas ettevõtte jaoks väga olulist projekti ning maja sees kogemusi napib või tunnete, et vajate enda kompetentsile lisaks ka oma ala professionaali kogemust, tasub kindlasti uurida võimalusi koostööks.
Autor: Katre Koit