VIDEO: (Ääre ärid) Alajõe rahvas elab omaette

05. juuni 2008, 18:31

Eesti idapoolseimas, Alajõe vallas
pole kooli ega lasteaeda, pangaautomaati ega korralikku rahvamaja. Ettevõtluski
püsib turistidel ja kalal, kuid ega viimanegi enam ära toida - kala lihtsalt
pole.

Peipsi põhjakaldal asuva Alajõe valla teedel vuravad vastu uhiuued Lexused ja LandCruiserid. Poe juures seisavad Žigulid ja päevanäinud Fordid.
„Siin elavad kõrvuti asotsiaalid ja multimiljonärid. Džiipide kontsentratsioon on siin suurem, kui Jõhvis,“ muigab Alajõe vallavanem Vitali Borodin.
Alajõe vald ärkab ellu mais, kui pealinnas elavad pensionärid ja Ida-Virumaa jõukad pakivad kotid ning tulevad järve äärde suvilatesse puhkama.
„Terve talve Tallinnas korteris elanud, tunnen end väsinuna. Kevadel tulen siia ja ma pakatan energiast,“ räägib bussipeatuses piimaautot ootav Galina. Järjest enam koguneb inimesi piimasappa, igaüks paneb piimanõu pingile ritta.
„Siin on vaike ja rahulik elada. Aitame ja toetame üksteist. Kurb on, et kala on vähe. Poes on kõik väga kallis ja pangaautomaat võiks ka olla,“ räägib Mihhail. Valge Žiguli vurab peatusse ja Illukast pärit Ervin valab prouade nõud rammusat kraami täis.
„Ma ei taha, et sellest kirjutate. Teate, kõik need nõuded ja muu…,“ on Ervin tõrjuv. Kuraditosin lehma on mehele teenistust toonud juba 5 aastat. Ervin ainus, kellelt kohalikud Alajõe ja ka Illuka vallas piima saavad osta.

Kalamehed vahetavad elukutset, noored tagasi ei tule
Paari sammu kaugusel bussipeatusest on pisike Alajõe pood. Tervisest pakatava, roosade õhetavate põskedega müüja Irina tööpäevad on pikad - kella 9st 23ni ja nagu poesildil lisatud: „Laupäeval ja pühapäeval nii, kuis juhtub“. Lauaviin maksab siin 62 ja energiajook Red Bull, mida töömehed ostavad, 21 krooni. Hauaküünal 10 krooni.
Kui ostjaid pole, võtab Irina kätte tikkimistöö. Pildil on õigeusukirik, millelt säravad vastu kuldse niidiga tikitud sibulakujulised kuplid. Irina tikitud rannakotid on poes müügil – maksavad 250 kr. Tikkimine on nii Ira kui ka tema ema Sofia hobi, mis pikkadel talveõhtutel tegevust toob. Tikitud pilte on terve nende kodu täis.
Poe juures, postkastide kohal kuulutustetahvlil pakutakse fekaalivedu ja küttepuid.
On kirjas, et arst võtab vastu kord nädalas ja 3 tundi korraga, medpunkt töötab iga päev.
Vallavanem Vitali Borodin on ametis olnud pea 4 kuud. Ta on väge ja energiat täis. Tahab puhastada jõe kanuumatkadeks ning ehitada korraliku sadama. Viimase puhul on ette tulnud hulk probleeme, näites see, et järve on ehitatud muul, mis on erastatud.
„Siin on päike, vesi ja toit. Majutuse osas on meie liider puhkekeskus Suvi ja Villa Marika. Meil on 30 kilomeetrit kaunist randa. Suuremateks probleemideks jäätmed, joogivesi ja kanalisatsioon ja teed,“ räägib ta.

Vassili: palun kolme tänavalampi!
Sarvik ja sai näpus, on jutuajamist tulnud kuulama 1964. aastast Alajõel elanud Vassili.
„Kui saaks siia kolm tänavavalgustuse lampi. Talvel pimedas ei näe midagi, käi ainult taskulambiga. Selleks pole ju ometi vaja europrojekti? Ainult kolm lampi!“ palub Vassili.
Ta saab tuttavaks noore vallavanemaga, mure räägitud, astub kodu poole.
Borodin räägib, et inimesed on Alajõe passiivsed, ei hoolitse koduümbruse ega kinnisvara eest. Tema tahab nende mõtteviisi muuta.
„Nende mõtteviis on pärit kommunismi perioodist, kus võim peab andma, nemad ise aga ei pea midagi tegema. Ütlevad: „Anna kanalisatsioon, anna vesi.“ Nad pole kurjad, kuid laisad ja kohati agressiivsed. Naaber kaebab naabri peale. Nad kaitsevad oma elamist, kodu ja on agressiivsed turistide vastu,“ räägib Borodin. Samal ajal, kui Borodin poe juures juttu räägib, marsivad kiirel sammul mööda kaks eluheidikut- üks väleda sammuga, lühikest kasvu ja habetunud, teine pikem ja kogukam.
„Kui oli koristuskampaania „Teeme ära 2008“, olid nemad ühed vähesed kohalikest, kes koristama tulid. Töötasime kõrvuti, tublid mehed,“ kiidab vallavanem.
Suurim mure on kala ehk selle puudumine. Borodini sõnul sõltuvad Alajõe vald ja elanikud otseselt kalast, ent kuna ökoloogiline tasakaal on järves rikutud, on kala järjest vähem ja aina rohkem tuleb juurde töötuid.
„Kalamehed vahetavad elukutset ja noored tagasi siia ei tule,“ ütleb ta.

Kala asemel vähk
Trotsides kalapõuda käivad Peipuse kalurid siiski kaks korda nädalas järvel kala nõudmas.
Kalapüügifirma Peipus kontor asub Alajõest paarikümne kilomeetri kaugusel Vasknarvas. Hea kiviviskega võib siit tabada riigipiiri poste teisel pool kallast.
Firmaomanikeks on vennad Vadim ja Oleg Ivanov, kes annavad tööd 13 inimesele. Neist vaid paar on kohalikud, teised Kohtla-Järvelt või Jõhvist.
Ta meenutab, kuidas Vasknarva tulles olid nad vennaga kahekesi, kontor asus autos ja esimese laenu eest ehitati kaluritele puhke-ja magamismaja.
„Siis põles siin talviti vaid viies majas tuli, ümberringi – mitte ühtki hingelist! Poleks iial uskunud, et seon end sellised paigaga,“ naerab Vadim.
Kala aga peipsiääre firmasid enam ära ei toida.
„See on 15 aasta jooksul üks kehvemaid kevadeid-suurt kala pole,“ ütleb Vadim. „Samas on järves kümneid tonne väikeseid ahvenaid, kuid nendega pole praegu midagi teha, nad peavad kasvama,“ räägib ta. Vadim on kogu oma elu tegelenud kalapüügiga, õppis seda eriala aastaid tagasi Pterburis, töötas tosin aastat ookeanil traalerite peal.
„Tänu kliima soojenemisele on ka Peipsi järves kalad vahetunud. Näiteks külma vett armsatavad rääbis ja tint on kadunud, kuid selle asemel on tulnud koha,“ ütleb ta.
Püütud kaladest moodustabki koha 60%, seejärel ahven, latikas ja haug. Parimatel aastatel püütakse ligi 200, kehvematel 80 tonni kala.
„Sel aastal ei tea, kas 80 tonni täis saabki,“ ütleb ta. „Kui me firma tegeleks ainult kalapüügiga, oleksime pankrotis. Tänu kinnisvarale on meil hing sees. Ja meie uus lootus ehk nagu me ise ütleme-pensionifond-on vähikasvatus,“ räägib Vadim. Vähikasvatusega alustasid vennad neli aastat tagasi ja selle all on ligi 3,5 ha maad. Basseinides on tuhandeid väikseid sõralisi, kes paljunevad ja kasvavad.
„Arvasime, et kõik on lihtne-kaevame augud ja võtame aga vähke välja. Nüüd istud hommikust õhtuni siin!“ naerab Vadim. Esimesed sõralised plaanivad vennad müüa mõne aasta pärast Soome ja Rootsi turule.

Faktid
* Alajõe vald (104km2) asub Peipsi põhjarannikul, osa valla piirist on riigipiir Venemaaga
* Elanikke 557, teid on kokku 49,4 km
* Suurim küla on Alajõe küla 196 elanikuga. On veel Karjamaa, Katase, Remniku, Smolnitsa, Uusküla ja Vasknarva külad.
* Põhilised tegevusalad on turism ja kalapüük. Suuremad ettevõtted Peipus, Peipsi Grupp (kalandus) ja Villa Marika ja N V (turism)
* on liiva-, turba- ja jahivarud
* Vasknarvas ja Alajõel asuvad õigeusu kirikud. Vasknarva klooster kuulub Kuremäe kloostri alla ja seal elab kümmekond nunna.
* 2007 registreeriti 30 kuritegu, millest enamus on mobiiltelefonide ja suvilavargused. Kahju oli kokku 1,3 mln kr

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. September 2008, 13:02
Otsi:

Ava täpsem otsing