Mati Polli - metsameeste ikoon

"Aasta ärijuht valitakse juhtide seast, kes on loonud või üles ehitanud tugeva ja elujõulise firma või firmade grupi, firmade majandustegevus on olnud silmapaistev üle kahe aasta ning neil on väga head finantsnäitajad, mahukad investeeringud või muud märkimisväärsed saavutused. Ärijuhi nimi peab olema tuntud ja positiivse imagoga majandusringkondades ja avalikus elus ning maksuametil ei tohi olla talle pretensioone."

Eelnev lõik pärineb EBSi iga-aastase ärijuhi valimise kriteeriumitest. Pole vaja vist öelda, et puidutööstuse Sylvesteri rajanud Mati Polli kõigile noile vastas. Selle tõestuseks võib tuua kas või summa, mille Stora Enso Sylvesteri eest välja käis - 1,9 miljardit krooni. See on rohkem kui kaks Delfit.

Vähemalt aastal 2003, kui Polli tagasiulatuvalt 2002. aasta ärijuhiks valiti, ta veel kvalifitseerus. Mõni aasta hiljem selle viimase, maksuametit puudutava osaga oleks eelmisel aastal oma 55. sünnipäeva tähistanud Polli tõenäoliselt põrunud.

Lühidalt öeldes jättis Polli maksuameti hinnangul firma müügist saadud tulu pealt maksu maksmata, kuigi aktsiad müüs mees oma firma nimelt, mitte eraisikuna. Firmadele kehtib aga maksuvabastus, kui just tulu dividendina välja ei võeta.

Kui uskuda Polli sõpru ja tuttavaid, ongi Polli taolise kokkuhoiuga eluaeg silmapaistnud.

"Tema õpetas meile kõigile seda, kuidas igalt poolt kokku hoida. Omavahel öeldes on ta küll suur miljonär, aga mentaliteet on tal umbes taoline, et sokid lastakse tema peres ikka üle õmmelda," naerab mehe kunagine töökaaslane Ants Kaljund, kes on üks vähestest, kes nõus meest pikemalt kui kahe sõnaga iseloomustama.

Enamik küsitletavatest avaldavad Polli vastu suurt austust, kuid ei julge, ei taha või ei oska tema kohta enamat rääkida. "Mati Polli on nii suur inimene, et ei taha teda auto roolis iseloomustada. Nii raske… Paljudel teistel Sylvesteri aktsionäridel on temaga sügav suhe. Ta on paljusid aidanud, valgustanud ja õigele rajale juhtinud," ütleb kärmelt üks tuttav Erki Unn, kes on varem pidanud Polli tagasihoidlikkuse põhjuseks seda, et ta on hellaks tehtud, sest teda süüdistatakse kõiges, mis metsanduses on viltu.

"Ta ei ava end lõpuni kellelegi," on öelnud endine metsaliidu president ja eraettevõtja Mart Erik, kes Pollit ülikoolipäevilt tunneb.

"Ta rääkis meile koosolekutel alati: ärge jumala pärast ajakirjanikega rääkige. Ei tahtnud Kroonika külgedele sattuda, sest kui sind on juba kätte saadud, siis ei lastagi enam lahti," räägib Kaljund Polli tagasihoidlikkusest.

Teiste Sylvesteri müügist miljoneid teeninud inimeste kidakeelsuse põhjuseks peab Kaljund aga seda, et austus Polli ning tema arusaamade vastu on lihtsalt nii suur. "Vot jah, ei olegi lihtne öelda, millest see austus tulnud on. Võib-olla sellepärast, et Sylvester ehitati täiesti nullist üles - tema käis ees ja teised tulid järel. Ta on kõikidele õigeid ärireegleid õpetanud," mõtiskleb Kaljund.

Samas lisab mees, et Polli pole üksik hunt - tööd tehti meeskonnaga. "Ta oskab enda ümber õigeid ja ausaid partnereid leida," kiidab Kaljund Pollit taevani.

Loo peategelase kursuseõde ja hilisem partner Ingrid Prants kirjeldab kolleegi tõelise talupojamõtlemisega Eesti mehena. Kuid mida see tähendab?

"Kaido Jõeleht (Sylvesteri kaasomanik - toim) on selline hästi inimlik, väga hea südamlik inimene… ma ei ütleks, et Polli oleks südametu, aga selline reserveeritum," vihjab Prants Polli kinnisele iseloomule salapäraselt muheledes.

Küsimusele, kas tubli sportlasena iseloomustatav Polli oli juba ülikooli ajal tark, ilus ja osav, jääb Prants mõtlema. "Võib-olla teavad poisid paremini, aga minu meelest tema sõna ikka maksis, ta oli kursusevanem ka," meenutab naine ning lisab, et kui mõnele tulevad teadmised loomulikult, pidi Polli ikka õppima ka, et targaks saada. "Ta ju lõpetas cum laude."

"Geneetiline kood oli väga tugev," põhjendab endine Hansapanga juht Indrek Neivelt juba 15 aasta pikkust sõprust Polliga. "Mati on väga tore inimene, mis teda kõige rohkem iseloomustab, on see, et ta on äärmiselt põhjalik ning valdab teemat, millega kokku puutub," räägib Neivelt, kelle sõnul valis Polli sukeldumiseks metsanduse, sest tema isa oli metskonna ülem. "Kui oled maast madalast selle asjaga kokku puutunud, hakkab see ka välja tulema," ütleb Neivelt.

Sel nädalal sai maksuamet tugeva tagasilöögi, kui kohus mõistis õigeks endised Sylvesteri aktsionärid, kes jätsid väidetavalt oma puidutööstuse müügi eest saadud rahalt tulumaksu tasumata.

Kogu trikk seisnes aga selles, et aktiivsed aktsionärid küsisid enne maksuametist järele, et kui nad eraisikutena oma aktsiad enda firma nimele vormistavad ning seega müügist saadud raha sinna läheb, kas siis ka peavad tulumaksu tasuma. Et Eestis ettevõtted tulumaksu maksma ei pea, kui just dividende välja ei võeta, said Polli ja kompanjonid tollase maksuameti juhi Aivar Sõerdi allkirjaga kirja, mis nende ettepanekut kinnitas.

Samas pole taoline ebaedu maksuametile esimene kord. Näiteid on veel. Näiteks kurikuulus Ernesto Preatoni, kes pääses 50 miljoni krooni tasumisest. Itaallast süüdistati selles, et jättis registreerimata oma ettevõtte Baltic Investments Ltd püsiva tegevuskoha ja esitamata 1997., 1998. ja 1999. aasta tuludeklaratsioonid, mille tõttu jäi maksudena Eesti riigi eelarvesse laekumata 23,9 miljonit krooni. Samuti ka selles, et varjas isiklikke tulusid ning esitas 1997. aasta tuludeklaratsioonis valeandmeid. Selle tulemusel jäi maksudena laekumata 26,6 miljonit krooni. Kohus otsustas Preatoni kasuks muuseas seetõttu, et üks võtmetunnistajatest pani Eestist plehku.

Kõige hilisem juhtum on aga endise Tallinna meeri Tõnis Paltsu oma. Maksuamet süüdistas Paltsu maksudest kõrvalehoidmises, sest temale kuulunud Levicom ASi aktsiatega tehti 1999. a jaanuaris kaks järjestikust tehingut, kus algul oli aktsiate väärtus 700 000 eurot ning juba kahe päeva pärast 45 miljonit eurot. Tele2 AB maksis Levicom B.V.-le 48 miljonit eurot, millest ettevõte kandis 45 miljonit eurot kapitali tagasimaksena enda omanikfirmale Levicom N.V. Hollandi maksuinspektoriga sõlmitud kokkuleppe kohaselt maksti ülejäänud summa Levicom N.V.-le dividendina ja sellelt peeti Hollandi riigi kasuks kinni 8,3% maksu. Levicom N.V. sai raha mitmes osas aastatel 1999-2002. Hollandi seadused lubavad dividendi tulumaksu maksmata välja võtta.

Nii pidi maksuamet maksma Paltsule tagasi 12,1 miljonit krooni, mis talt varem sisse kasseeriti. Samas asjas sai võidu maksuameti üle ka Paltsu äripartner Toomas Peek.

Minu kohtumised ja riivamisi äritegevused Matiga on nüüdseks jäänud rohkem kui kümne aasta taguseks. Ta oli mees, kellele oli põhjust alt üles vaadata.

Äris, ehk siis temale tähtsates asjades, oli ta põhimõtteline ja kompromissitu, mis tegigi temast selle, kellena teda tuntakse. Mis puutub varjus olemisse, siis arvan, et tõelise metsamehena on ta pigem puu taga kui varjus - oleneb, kes ja kus teda vaatab või näha tahab. Ning lisaks kõigele on poegadest ka mehed kasvatanud.

Mati on mees, kel maailmavaade ja elufilosoofia on paigas. Sestap ei anna teda ka kuskilt rünnata.

Samas, kui käisin kohtus tolle maksuasja pärast tunnistust andmas, siis vaatasin, et Eestis ei saagi majanduskasvu olla, kui 30 täies elujõus meest istuvad kohtupingis, majanduselust täiesti väljalõigatud.

Nii järjekindlaid inimesi kohtab harva, sellest mõttes, et kui ta midagi pähe võtab, teeb ka ära ning need asjad tulevad tal ka hästi välja.

Hämmastav, kuidas ta oskab õigeid asju õigel ajal teha.

Autor: Gert D. Hankewitz