Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Novaatori uudised

Villu Päärt 06. juuni 2008, 00:00

Teadlased pole siiani jõudnud üksmeelele, miks osa inimesi käib neljakäpukil, nagu juhtus ühe Türgi perekonnaga. Kas on tegu tagurpidi evolutsiooni või millegi muuga?

Geenimutatsioon võib olla harvaesineva haiguse põhjustajaks, mille põdejad otsivad maapinnalt tuge ka käte abil. Haiguse täpsete põhjuste detailide osas pole aga teadlased siiani üksmeelele jõudnud.

Esimest korda sai avalikkus sellistest inimestest teada 2006. aastal, kui televisioonis näidati Türgi perekonda, mille liikmetest mitu täiskasvanut kõndis ringi n-ö neljal jalal. Lisaks olid nad ka vaimselt alaarenenud ning puudulikult arenenud tasakaalutajuga, kirjutas Nature.

Alates sellest ajast on lisandunud teateid sama haiguse põdejate kohta ka Brasiiliast ja Iraagist. Teadlastel on selle eriskummalise seisukorra seletamiseks mitmeid hüpoteese.

Türgis asuva Adana ülikooli teadlane Uner Tan on pakkunud välja vastuolulise idee, et tegemist on sammuga tagasi evolutsiooniredelil.

Ta nimetas seda nähtust devolutsiooniks ehk siis evolutsiooniks tagurpidi.

Selle hüpoteesi kohaselt on Türgi perel muteerunud geenid, mis lubavad inimestel kahel jalal kõndida. Nende geenide leidmine annaks aga teadlastele palju infot inimese evolutsiooni uurimiseks.

Teised teadlased on selle idee aga välja naernud.

"See on ennekuulmatu," ütles psühholoog Nicholas Humphrey Londoni majanduskoolist, kes samuti tegeleb inimeste kahel jalal käimise põhjuste uurimisega.

"Sellel seletusel pole mingit mõtet ei evolutsioonilises ega ka geneetilises mõttes." Selle asemel usub Humphrey, et probleem võib olla hoopis häirunud tasakaalumeeles, mis lihtsalt ei luba neil inimestel kahel jalal kõndida.

"Nende probleem on meditsiinilise abi puudumine. Tasakaalu hoidmist hõlbustava abivahendiga on nad võimelised ka kahel jalal kõndima," usub ta.

Siiski ei pruugi asi olla niivõrd lihtne. Türgis asuva Bilkenti ülikooli teadlane Tayfun Özcelik ütles, et tasakaalumeelt nõrgestavaid haigusi on teada üle kümne, kuid mitte ükski neist ei sunni inimesi käpuli käima. Samuti kummutas ta väite, et neile inimestele pole antud meditsiinilist abi. Mitmed neist on käinud üle kümne erineva arsti juures.

Abivahendeist on kasu väga piiratud ajaks ning peagi heidetakse need kõrvale ning pöördutakse tagasi harjumuspärase neljal jalal liikumise juurde.

Paari päeva eest teatati aga Euroopa inimgeneetika ühingu kohtumisel Barcelonas, et on õnnestunud isoleerida geen, mis võib olla selle seisundi põhjustajaks. Tayfun Özcelik uuris koos kolleegidega nelja perekonda, kus nimetatud haigus esineb.

Kahes perekonnas oli käpuli käijatel muteerunud geen nimega VLDLR. Geeni ülesanne on lipoproteiini retseptori sünteesimine, mis vastutab närvisüsteemi korrektse arengu eest.

Özcelik ei toeta devolutsiooniteooriat, kuid usub, et VLDLR peab olema väga oluline kahel jalal kõndimise võimaldamiseks.

Aga ka selle järeldusega pole sugugi kõik teadlased nõus. Mööndakse küll VLDLRi olulisust inimese võimes püsti seista, kuid erinevatel neljajalgsetel inimestel näivad nende seisundit põhjustavad geenivead asuvat hoopis eri kromosoomides.

Ühel Türgi perekonna liikmel on aga VLDLR küll muteerunud, kuid ta suudab siiski püsti seista ja kahel jalal kõndida, ehkki tema kõnnak meenutab pisut alkoholi tarvitanud inimese oma.

See viitab Özceliki arvates asjaolule, et VLDLR on üks oluline osa nähtuse põhjuste mõistmiseks, kuid meie võimes kahel jalal kõndida peab osalema rohkem geene, mis tuleb alles üles otsida.

Eurooplased peavad batsille ohuallikaks, mille vastu tuleb võidelda. Tuntuim sellesse perekonda kuuluv bakter tekitab ju Siberi katku.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi keskkonnatehnika arenduskeskuse vanemteadur Allan Nurk ja teadur Eerik Jõgi on juba kolm aastat teinud tööd bakteriga Bacillus smithii, eesmärgiga töötada välja probiootilise toimega batsill, mida saaks kasutada loomakasvatuses ja veterinaarias.

"Batsillide hästi oluline tunnus on puhkerakkude ehk endospooride tekitamise võime. Uut probiootilist bakterit tarvitatakse lõhna ja maitseta pikaajaliselt säilivate puhkerakkudena. Batsillispoorid püsivad kasutuskõlblikena aastakümneid, kui need satuvad seedekulglasse, siis maohappe toimel muutuvad batsillid aktiivseks. Seega saab annust väga täpselt määrata," ütles Nurk.

Nurk ja Jõgi on eraldanud terve eesti mehe seedekulglast bakteri ning leidnud, et selle omadused võimaldaksid seda kasutada nii probiootilisel eesmärgil loomade seedetegevuse häirete leevendamiseks kui ka loomakasvatuses noorloomade tervise tugevdamiseks.

Seni on laboris tehtud katseid laboriloomadega. Probiootiline bakter oli efektiivne kaitseks haigustekitajate, näiteks salmonella puhul.

Usutavasti hävitas Lihavõttesaare rikka ökosüsteemi sajandeid väldanud vastutustundetu metsaraie.

Lihavõttesaarel toimunut tuuakse tihti näiteks loodusvarade arutu ammutamise tagajärgedest, vahendas fyysika.ee ajakirja Science.

Kujutlegem vaatlejat, kelleni jõudmiseks kulub valgusel kuus sajandit. Tema näeks teleskoobiga ehk Lihavõttesaarel saare viimast palmi langetavat raidurit.

Niisugusele vaatajale saadetud sõnum teleskoop õiges suunas rihtida ja nähtu filmilindile talletada jõuaks temani alles 600 aasta pärast, sest teadaolevalt ei või teave ilmaruumis levida valguse kiirusest nobedamalt.

Olukorra päästaks kauguses paiknev peegel, mis saadaks pildi Lihavõttesaarel toimunust tagasi Maale. Kui peegel asuks 300 valgusaasta kaugusel, saaksime jälgida parasjagu 600 aasta taguseid sündmusi.

Vererõhu mõõtmise aparaat on piisavalt raske, et kellelgi ei tuleks mõttessegi seda pidevalt endaga kaasas kanda.

Teadlased on aga kindlaks teinud, et peale traditsioonilise vererõhu mõõtmise metoodika on vererõhku võimalik arvutada ka pulsilaine levimiskiiruse järgi, kirjutas New Scientist.

Sellele tuginedes lõi Philips aluspüksid, mis kandja vererõhul pidevalt silma peal hoiavad. Püksidel on sensorid, mis mõõdavad sellega kontaktis oleva kehaosa elektrilist takistust. See on vajalik, et mõõta pulsilaine levimiskiirust, sest takistus suureneb ja väheneb koos pulsilainega.

Õigesti kalibreerituna peaksid püksid andma usaldusväärse näidu ja hoiatama kasutajat, et elu tuleb ikka rahulikult võtta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:35
Otsi:

Ava täpsem otsing