Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Keelatud kalaäri ministri eriloa varjus

06. juuni 2008, 07:34

Keskkonnaministri välja antud piiranguta
eripüügiload on kalateadlasi ahvatlenud teadustöö kõrval ka keelatud kalaäriga
tegelema.

Need mehed püüavad kalu ja vähke keeluajal, keelukohas ning enamasti ilma mingi püügikoguse piiranguta. Neil on selleks ette näidata keskkonnaministri allkirjaga eriluba ning keskkonnainspektorid kutsuvad neid lindpriideks - nad on kalateadlased.

Kõik algas neli aastat tagasi sellest, kui ühe praeguseks juba endise keskkonnainspektori tuttavate seltskonnas räägiti, et Ülemiste järvest pärit prisket angerjat ning muud kala on võimalik vabalt saada. Info oli üllatav, sest Ülemistel on kalapüük keelatud.

Lugu hargnes edasi, kui inspektorid kontrollisid turgudel kalamüüjate kalakokkuostu pabereid. "Mis jama see on, et kalapüügikeelu ajal on turud paksult kala täis," räägib inspektor kontrolli eesmärgist. Selgus, et osaühing Asadon oli ostnud kokku üle poole tonni angerjat, haugi, latikat ja ahvenat, mis kõik oli pärit Ülemistelt.

Kokkuostjate kaudu jõuti ka püüdjateni, kel oli aga taskust ette näidata keskkonnaminister Villu Reiljani allkirjaga eripüügiluba, mis antakse teaduslikuks kalapüügiks.

Teadust ka tehti - Võrtsjärve-äärse Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse töötajad koos Soome keskkonnauuringute keskuse spetsialistidega uurisid ASi Tallinna Vesi tellimusel biomanipulatsiooni võimalikkust Ülemiste järves. Kalapüügi tingimuseks aga oli, et analüüside tegemisest ülejäänud kalad tuleb kasutada söödaks või komposteerida ning röövkalad tuleb vabastada. Väljapüütud kala müük oli keelatud.

Uurimise käigus selgus ka teine kalakokkuostja, Kõrveküla Kalatööstus, kellele müüdi kolmel korral üle kolmesaja kilo angerjat.

Müüjaks osutus limnoloogiakeskuse juhataja Ain Järvalt, kes sai keelatud kalamüügi eest 4500 krooni trahvi.

Inspektori jutu järgi oli tõendatud kalakogus aga köömes tegeliku kalaäri kõrval. "Meie arvestuste järgi oli kala müüdud tonnides. Sattusime hilja peale, sest ametliku loa puhul ei osanud keegi kahtlustada, et selline äri käib," räägib inspektor.

Loomulikult võtsid inspektorid järvel toimuva teravdatud tähelepanu alla ning kuu-poolteist hiljem avastati Tartu maantee kanali lähistelt Järvaltile kuuluvad püünised, mida oli korraga järves rohkem, kui tohtis.

Mõnedelt püügivahendite tähistelt puudusid eripüügiloa numbrid ja kuna õigeaegselt ei kontrollitud püüniseid, oli mõrras hukkunud ning riknenud kalu. Järvalt sai uuesti trahvi, seekord 1200 krooni.

Kokku tõmmati eriloaga järvest välja ligi seitse tonni kala, sealhulgas 3,5 tonni latikat, alla tonni angerjat, ligi nelisada kilo haugi ning ligi kolmsada kilo ahvenat. Keskkonnaministeeriumi kalaosakonna juhataja Ain Soome peab väga kahetsusväärseks, et keelust hoolimata selline kalamüük toimus. "Saan aru, et korraliku kala mahamatmine ei ole loogiline, kuid nad oleksid pidanud meie poole pöörduma, oleksime koos lahenduse leidnud."

Aktsiaseltsi Tallinna Vesi teatel andsid nemad teadlastele loa kala maha müüa. Lähtuti loogikast, et kalal ei saa lasta raisku minna. Raha läks Maaülikoolile.

Et keelatud kalamüügist tõusis kära, andis keskkonnaminister Villu Reiljan kalateadlastele uue loa, milles oli tingimus, et kalad müüakse konkursi korras valitud kalakokkuostjale ning saadud raha tuleb kanda riigieelarvesse. Uue loaga püüti samal aastal veel 17 tonni jagu kalu välja.

Endine keskkonnaminister Villu Reiljan on arvamusel, et eripüügilubade teemal pole mõtet tolmu üles ajada. Keskkonnainspektorid on aga seisukohal, et erilubade saajatele esitatavad tingimused peaksid olema palju konkreetsemad.

Eripüügilube väljastav keskkonnaministeerium loodab, et teadlased on ausad, kuid pärast pahategude ilmsikstulekut on ka nõudeid karmistatud.

Kalateadlase Ain Järvalti sõnul sattusid angerjad Ülemiste järve 1986. aastal, kui Prantsusmaalt tulnud konteineritäis angerjamaime lasti Võrtsjärve asemel Ülemiste järve.

Põhjus oli, et Moskva kaudu lennanud konteiner seisis liiga kaua tollis ja maimud ei oleks enam kolmetunnist sõitu Võrtsjärveni vastu pidanud. Kuna lennujaamale kõige läheb järv oligi Ülemiste järv, siis otsustati maimud sinna lasta.

Kuna angerjad Ülemiste järvest välja ei saa, siis on nad 22 aastaga kasvanud väga suureks. Priskemad angerjad on kasvanud käsivarrejämedusteks, kasvades 1,12 meetri pikkuseks ja 3,2 kilo raskuseks. Väikseim välja püütud angerjas on olnud 600 grammi raske.

Selliste jurakate püügivõimalus oleks iga kalamehe unistus.

1996. aasta alul jõustunud kalapüügiseadus annab keskkonnaministrile võimaluse väljastada eripüügilubasid. 2004. aastast alates on antud ligi 300 eripüügiluba. Kala ametlik müügihind on olnud naeruväärselt madal.

Näiteks aastatel 2000-2003 tõmmati nende lubade järgi välja kokku 225 tonni kala, millest riik ei saanud sentigi. Kohustus uuringutest ülejääv kala komposteerida või loomasöödaks kasutada ajab keskkonnainspektoreid ka täna naerma.

Sellist asja, et väärtuslikku kala oleks maha maetud, küll ei mäletata.

Peale eespool olevatel lehekülgedel kirjeldatud Ülemiste järve juhtumit lisas keskkonnaministeerium lubadele tingimuse, et müüdud kaladest saadud raha kantakse riigile. Mõte oli hea, aga kala hakati vähemalt ametlikult müüma naeruväärse hinna eest.

Nii on nelja viimase aasta jooksul erilubade järgi püütud 414 tonni kala ning riigieelarvesse on laekunud 414 000 krooni. Kroon kilo eest pole just väga palju saadud.

Ministeerium on sellest nüüd ka aru saanud ning käesolevast aastast nõutakse kala müümisel vähemalt keskmist turuhinda.

Valga, Võru ja Põlva loodusparkide ja kaitsealade loodusvahi Mati Urbaniku sõnul pole nende kandis erilubadega kalapüügiga probleeme olnud, kuna püütavad kogused on väikesed, neid ei saa Ülemiste järve ja Peipsi järvega võrreldagi.

Pärnumaal aga trahviti eelmisel aastal kahel korral eriloaga püüdjat selle eest, et ta jättis Keskkonnainspektsiooni kalaleminekust informeerimata.

Keskkonnainspektsiooni Harjumaa osakonna juhataja Tiia Kaar räägib, et inspektorid käivad nüüd Ülemistel regulaarselt püüki kontrollimas ja pärast 2004. aastat pole seal rikkumisi avastatud.

Kaare sõnul võiksid aga erilubade tingimused olla konkreetsemad. Inspektoril on keeruline püüki kontrollida, sest nende lubadega püüdjatele pole midagi keelatud.

Endine Jõgevamaa Keskkonnateenistuse juht Mart Joosep märgib aga, et kalapüügiteema on erialaspetsialistide seas olnud aastaid teravalt üleval.

"Mitte ainult eripüügiload, vaid ka teised kalapüügiload tekitavad küsimusi," vihjab ta.

Kalapüük on eriotstarbeline, kui seda tehakse keskkonnauuringute eesmärgil, asustusmaterjali tootmiseks vajamineva kalamarja kogumiseks, sugukalade püügiks, hüpofüüsi kogumiseks, kalade ümberasustamise eesmärgil, kalade hukkumise vältimiseks või veekogu ökosüsteemi parandamiseks.

Lisaks eeltoodule võib keskkonnaminister hinnata eriotstarbeliseks ka harrastuskalapüügivõistluste raames toimuva kalapüügi või kalapüügi, mida korraldavad õppepraktika eesmärgil koolid, mille kinnitatud õppekavas on kalapüügipraktika.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. June 2008, 15:33
Otsi:

Ava täpsem otsing