Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kus sa käid? Mobiiltelefon teab

06. juuni 2008, 10:11

Inimeste liikumisteed polegi nii juhuslikud
kui arvati.

Jälgides mobiiltelefonide abil 100 000 inimese asukohti püüdsid teadlased kokku panna kõikehõlmavat pilti inimeste liikumisteede kohta.

Töö üks lõppjäreldusi on, et inimesed on oma harjumuste orjad käies taas ja taas ühtedes ja samades paikades, kirjutas BBC.

Tavaliselt ei liigu inimesed rohkem kui 10 kilomeetri raadiuses, selgub äsja ajakirjas Nature avaldatud uuringust. Liikumisharjumuste jälgimisel kogunenud teadmisi saab ära kasutada epideemiapuhangute ennetamiseks või liikluse korraldamiseks.

USAs Bostonis asuva Northeasterni ülikooli teadlane Marta Gonzalez ütles, et oleks suurepärane, kui kõik mobiilioperaatorid võimaldaksid ülikoolidel juurdepääsu oma andmebaasidele, sest seal leidub väga palju põnevat infot.

Teadlased on varem püüdnud inimeste liikumisi jälgida GPSi või küsitluste abil, kuid mõlemal puhul on takistuseks kõrge hind. Samuti on tehtud katse dollarikupüüridega, püüdes nende liikumise abil kokku panna pilti inimeste liikumisest. Selleks kasutati veebilehe wheresgeorge.com andmestikku. Seal on võimalik jälgida dollarikupüüri liikumist ning lehel on andmeid enam kui 130 miljoni erineva rahatähe kohta.

Varasemad uuringud on jõudnud järeldusele, et inimeste liikumine on üsna suvaline ning ei erine oluliselt toitu otsivate imetajate liikumisest.

Kuid värske uuringu autorid on veendunud, et nende andmed anonüümsete mobiilikasutajate liikumisest on tõele oluliselt lähemal. Rahatähed vahetavad omanikku ning nende abil ei saa indiviidi liikumisest eriti palju teada.

Sellesse uuringusse valiti 100 000 juhuslikku anonüümset mobiilikasutajat andmebaasist, kus oli üle kuue miljoni mobiiliomaniku.

Andmed jälgitava kohta lisandusid andmebaasi iga kord, kui inimene kasutas telefoni helistamiseks või sõnumi saatmiseks-saamiseks. Andmeid koguti poole aasta jooksul, kuid uurijate sõnul piisanuks seaduspärade väljajoonistumiseks kõigest kolmest kuust.

Selgub, et valdav osa inimestest liigub väga väikesel alal – umbes viie kuni kümne kilomeetri raadiuses. Samas leidub neid, kes regulaarselt liiguvad mõnesaja kilomeetri piires.

Inimeste liikumine jälgib kindlat matemaatilist seaduspära. Aga nii nende, kes liikumine piirdub väikeste distantsidega kui ka need, kes liiguvad pikemate vahemaade taha, kipuvad ikka ja jälle tagasi pöörduma samadesse paikadesse.

Teadlaste sõnul on see hea uudis, sest seda teadmist ära kasutades on võimalik luua matemaatilisi mudeleid, kuidas inimesed ühiskonnas liiguvad. Liikumistrajektoorides leiduvaid sarnasusi on võimalik praktiliselt ära kasutada.

Näiteks Londoni hügieeni- ja troopiliste haiguste kõrgkooli professor John Clelandi sõnul saab uuringutulemusi kasutada nakkushaiguste leviku jälgimisel.

„Linnugripi puhkemisel täiesti ilmselt,“ ütles ta. „Kui meid tabab õhu kaudu leviv nakkushaigus, siis on inimeste liikumistrajektooride teadmine kriitilise tähtsusega.“

Kuigi selle uuringu ulatus on pretsedenditu, pole see esimene kord, mil mobiilsidetehnoloogiat kasutati inimeste liikumisteede kaardistamiseks.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased koostasid mobiiltelefonisignaalide põhjal reaalajas toimiva Rooma liiklusmudeli. Microsofti projekt Lachesis uurib võimalust, kuidas äärelinnadest töölkäijad võiks mobiiltelefoni abil leida optimaalse tee tööle ja tagasi.

Samuti kasutatakse mobiiltelefonisignaale kurjategijate tabamisel. Näiteks Itaalia politsei sai nii jälile Hussain Osmanile, mehele, keda seostatakse Londoni enesetapurünnakutega.

Samuti on olemas kommertsrakendused: vanemad saavad jälgida oma lapsi ning sõbrad võivad tellida endale märguande, mis annab teada, kui keegi sõpradest asub samas piirkonnas.

Kuid tulevik toob ilmselt veel palju muudki, sest mobiiltelefoni külge on võimalik panna hulgaliselt sensoreid, mille abil on võimalik kasutajat ja tema harjumusi jälgida.

Nokia näiteks töötab sensorite kallal, mis annaksid teavet õhukvaliteedi kohta. See võimaldab kiiresti koostada väga mahukaid andmebaase õhukvaliteedi või –saaste kohta.

Novaator on samal teemal kirjutanud: Tuleviku mobiiltelefon oskab suurepäraselt nuhkida

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. August 2008, 11:59
Otsi:

Ava täpsem otsing