Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtete kasumid teevad vähikäiku
Teistest rohkem vähenes kasum energia, hotellide ja restoranide, kinnisvara, tervishoiu ja kaubanduse tegevusalal. Põllumajandus ja mäetööstus olid lausa kahjumis.
Balti riikide suurim seakasvatusettevõte EKSEKO nõustus, et põllumajandusel läheb halvasti.
"Sügav miinus on," teatas EKSEKO juhatuse esimees Teet Soorm tusaselt oma ettevõtte kohta. Kehva käekäigu üks ja ainuke süüdlane on Soormi sõnul teravilja hind. "Põhitooraine teravilja hind tõusis möödunud aastal topelt võrreldes eelnevate aastatega," märkis Soorm.
Uksi EKSEKO siiski sulgema ei hakka, Soormi sõnul jääks siis Eestimaa nälga. "Ei seda äri kinni panna ei saa, peab ootama paremaid aegu, kui liha hind hakkab tõusma. Ma usun, et hinnad tõusevad ka," sõnas Soorm.
Adavere Agro ASi juhatuse esimehe Hannes Alusalu sõnul läheb neil hästi, vaja oleks aga rohkem vihma.
"Meie küll kahjumiga töötavate firmade hulka ei kuulu. Meie kohta võiks öelda, et isegi hästi läheb," märkis Alusalu.
Samas tõdes Alusalu, et eks ükskord katkeb ka nende kannatus, kui põllumajandussaaduste eest õiglast hinda maksma ei hakata. "Kaua on juba oodatud," sõnas Alusalu. Teisalt peab ta põllumajandust perspektiivikaks äriks, põhjendades oma mõtet maailmas üha kasvava toiduainete puudusega.
Talupidaja Kalle Hamburg arvas, et taimekasvatuses on selle aasta kohta veel vara anda hinnangut, kas läheb hästi või halvasti. "Kui nüüd hinnad tõusevad, siis ju riskid suurenevad," arutles kartulikasvataja. Põllumehed on Hamburgi kinnitusel ettevaatlikuks muutunud ja hinda ühele tasemele ei sule.
Eelmisel aastal müüdi kartulit kohati hea saagikuse tõttu alla omahinna, milliseks hind sellel aastal kujuneb, Hamburg öelda ei osanud.