Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laval etendub 'Hinnatõus'

    Viimasel ajal maailma tabanud toiduhinna tõusule on üritatud leida mitmeid põhjendusi. Alates sellest, et süüdi on kõrge naftahinna tagajärjel tekkinud biokütuste "buum" või alati tavapäraste kahtlusaluste alla kuuluvad spekulandid. Viimased teatavasti on alati süüdi - umbes nagu omal ajal aastaajad või rahvusvaheline imperialism. Praegu näib kontekst muutuvat: biokütuse hüsteeriat näikse tasapisi ümber hinnatavat. Seni üliemotsionaalsesse diskussiooni on lisandumas kerge pragmaatiline komponent.
    Esiteks on uus märksõna efektiivsus ning teiseks ei kerita enam niivõrd jõuliselt üles intriigi toit vs kütus - pole ju biokütuse saamiseks vajalikele kultuuridele reaalselt veel sellist pinda, mis suudaks toidukultuuridele konkurentsi pakkuda.
    Aga kes on ikkagi süüdi? Nisu, maisi, sojaoa hinnad on tuntavalt tõusnud. Vastus on arvatust lihtsam. Kiiresti arenevate riikide elanike toitumisharjumised (peamiselt Aasias) on muutumas. Uudiste pealkirjadest hiljuti läbi jooksnud riisipuudus oli näiteks tingitud otseselt sellest, et kasvav keskklass tahab paremat toitu ja rohkem liha. Kilo veiseliha tootmiseks kulub 8 kilo teravilja. Et lihaveised kepslevad heinamaal ja söövad rohtu, on tänapäevase suurtootmise juures vaid ajaloolis-romantiline illusioon. Seega pole konflikt toit vs kütus, vaid toiduteravili vs söödateravili.
    Hiinas on mõne aastakümnega liha tarbimine kasvanud 20 kilolt aastas inimese kohta 50 kiloni. Euroopa vastav näitaja on ca 100 kg. Lisame, et sisendite hinnakasv ei ole liha hinnani globaalselt veel jõudnudki. Kulu kasv on tekitanud olukorra, kus eluskarja on sunnitult vähendatud ning lihaturul on ülepakkumine. Seega nõudlus kasvab, sisendid on kallid ja tapamajja on loomi saadetud rohkem kui tavaliselt. Mingil hetkel põrkuvad omavahel kasvav nõudlus ja vähenenud pakkumine ning tulemus on hinnatõus.
    Samas ei saa ka biokütust mängust päris välja jätta. Biokütuse diskussioon on ratsionaalsem - enam ei taheta ehitada "rohelist" äraspidist perpetuum mobile't, kus sisendina kolme liitrit tavadiislit kasutades saadakse liiter kuldselt helkivat biodiislit. Pilgud on pööratud mujale - vähemalt praegu paistab enam asja saavat suhkrust etanooli tootmisel.
    Põhjus on lihtne - suhkru kasutamisel pigistatakse etanoolist välja rohkem energiat, kui selle tootmiseks vaja läheb. Kui vaadelda etanooli tootmist suhkrust või näiteks maisist, siis esimese puhul hõljub atmosfääri vähem ka süsihappegaasi, mis pidavat suures osas maailma praegustes hädades süüdi olema.
    Kui lisame siia veel selle, et Euroopa Liit lõpetab liidusisese suhkrutootmise doteerimise 2009. aasta keskel (tootmine ilmselt väheneb), ning asjaolu, et parem elu Aasias tekitab lisaks lihale nõudlust ka suhkru kui toiduaine järele, saame ilmselt taas piisava konteksti hinnatõusuks. Seega lava oleks justkui valmis seatud etenduseks nimega "Hinnatõus".
    Ahjaa - viimasel ajal ei saa ühestki ideest rääkida ilma selleta, kuidas seda realiseerida. Paljud investorid on eelmise aasta lõpu ja käesoleva aasta volatiilsuse tõttu pehmelt öeldes heidutatud. Seetõttu tasuks sellistele suurtele ja pikaajalistele mõtetele panustada toodetega, mis pakuvad kapitaligarantiid, näiteks investeerimishoiuse või millegi analoogsega.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.