Neljapäev 29. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Pensionär hakkas kodumaal ettevõtjaks

Väinu Rozental 09. juuni 2008, 00:00

Kui Rannu Kanadas väljateenitud pensionile jäi, asutas ta 1989. aastal Eestis firma Astrodata, mis ühena esimestest hakkas arvuteid kokku panema ja kasvas õige ruttu üheks suuremaks arvutite tootjaks. Kümme aastat hiljem ühines Astrodata MicroLinkiga. Pärast seda on Rannu keskendunud peamiselt kinnisvarale ja investeeringutele. Tänavu veebruaris annetas vabariigi president Rannule ettevõtluse arendamise eest ordeni.

Rannut hästi tundvad inimesed rõhutavad eranditult tema vitaalsust. "Ta on täna väljanägemiselt samasugune ja sama reibas, kui 19 aastat tagasi Eestisse ettevõtlust arendama tulles," iseloomustab Tartu Ülikooli füüsika instituudi atmosfäärifüüsika labori meteoroloogia professor Rein Rõõm.

Rõõm on mees, kelle juurde Rannu 1989. aastal kõigepealt tuli, kaasas üks arvuti. "Ta uuris põhjalikult, kas Tõraveres asuva instituudi potentsiaal on ikka piisav ühisettevõtte asutamiseks," meenutab Rõõm. "Muidugi Rannu teatud mõttes riskis Eestisse investeerides, aga samas oli tal tugev missioonitunne midagi Eestis teha."

MicroLinki üks asutaja, praegune Astro Holdingu juhataja Hanno Haamer tunnustab Rannu saatusekaaslasi. "Mulle meeldib see põlvkond," räägib Haamer. "Nad kõik alustasid võõral maal nullist ning suutsid end üles töötada. Kusjuures Rannu on end nullist üles töötanud lausa kolm korda: kõigepealt Rootsis, seejärel Kanadas ja lõpuks Eestis."

"Neid väliseestlasi, kes on suutnud oma ettevõtlust Eestis järjepidevalt ja edukalt arendada, pole sugugi palju," jätkab Haamer. "Hoopis rohkem võib tuua näiteid, kus väliseestlased tulid mütsiga lööma. Rannu ei tulnud kohe kindlasti mütsiga lööma."

Rannu enda kinnitusel ei tulnud ta Eestisse raha teenima, vaid ta tundis tahet edendada Eesti majandust. "Ma sain korralikku pensioni, millest oli küll," lausub Rannu. "Mõtlesin, et miks mitte hakata Eestis arvuteid kokku panema, sest see on kaunis lihtne ja pealegi väga perspektiivne ettevõtmine."

Poolteist aastat tagasi asus Rannu toetama majandusharidust omandavaid õppureid. Nimelt asutas Rannu 2006. aasta lõpus Tartu Ülikooli juurde omanimelise stipendiumi. Tänavu toetab Rannu perekonnafond ka paari õpilast, kes lähevad tema koolist ehk Lihula Gümnaasiumist Tartu Ülikooli majandust õppima. "Ma arvan, et see aitab Eestit rohkem, kui minna näiteks poliitikasse," on Rannu veendunud.

"Erich on eesti vaimuga poiss, kes toetab ülikooli ja oma kooli," räägib Rannu klassivend, Haapsalus elav Lembit Varblane.

Rannu lõpetas Lihula Gümnaasiumi 1943. aastal ettenähtud viie aasta asemel 3,5 aastaga. "Esimesel kooliaastal õppisin kodus ja astusin teise klassi eksternina," selgitab Rannu.

Lisaks arvutite kokkupanemisele tegutses paar inimest Astrodata esimestel tegutsemisaastatel aeg-ajalt kirjakandjana, viies rublamaailmas elavatele adressaatidele ümbriku tõelise raha - Kanada dollaritega.

Nimelt hakkas Erich Rannu vahendama oma firma kaudu Kanadas elavate väliseestlaste abisaadetisi. "Eestlased Kanadas põlesid soovist aidata kodumaal elavaid sugulasi, kuid panga kaudu raha saata ei saanud," räägib Rannu. "Ma siis tegin Kanadas teavitustööd, et kandke raha minu firma arvele justkui arvutiosade muretsemiseks ja mina omakorda toimetan raha edasi Eestisse."

Üks kinniste rahaümbrikute edasitoimetaja oli praegune ASi Astro Holding Tartu haldusjuht Peeter Kalamees.

"Neid uksi, millele ma koputasin, oli ikka sadu üle Eesti," meenutab Kalamees tegevust, mis kestis paar aastat, kuni krooniaja alguseni. "Kui paljud teadsid juba rahaümbrikku oodata, siis oli ka neid, kellele krabisevad dollarid olid ikka täielikuks üllatuseks."

Kalamehe kinnitusel oli Astrodatas sisse seatud lausa klade, kus piinliku täpsusega kirjas, kellele ja kuhu on raha viidud.

"Suurem rahajagamine oli enne pühi, eriti töörohke aeg oli muidugi jõulueelne nädal," lisab Kalamees.

Erich Rannu on suurte kogemustega investor. Ta on ettevaatlik pragmaatik, kes on panustanud edule pikemas perspektiivis, ja see on end õigustanud.

Tähelepanuväärne on Erichi vitaalsus - auväärsele eale vaatamata võtab ta ette pikki reise, et endiselt veeta aastas mõni nädal Eestis, huvituda siin toimuvast ning osaleda koosolekutel ja aruteludel.

Aga võib-olla just see on aidanud tal heas vormis püsida kõik need rohkem kui 18 aastat, mil ma Erichit tunnen.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing