Kas vanasti hambad ei lagunenudki?

09. juuni 2008, 12:37

Sageli juhtub, et kui arheoloogiliste
väljakaevamiste käigus avastatakse mitmetuhande aasta vanuseid luid, siis on
just hambad eriti hästi säilinud. Miks see siis nii on? Hambaravi polnud ju
tollal kuigi arenenud. Kas inimeste hambad tollal tõepoolest ei lagunenudki?

Hammaste lagunemine võib selliste leidude valguses tunduda tõepoolest kaasaegne probleem, kuid tegelikult see nii ei ole, selgitas kohtuarheoloog Estelle Lazer Sydney ülikoolist, kes on töötanud väljakaevamistel muuhulgas ka Pompeis ja Küprosel.

Ka tol ajal sõltus hammaste lagunemine suuhügieenist ning toitumisharjumustest, täpselt nagu tänapäevalgi. Pärast surma aga hammaste lagunemine lõppeb ning kuna hambad on inimese keha kõige vastupidavam osa, siis ongi just need vanade luustike juures kõige paremini säilinud.

„Hambad säilivad väga hästi. Mõnedel juhtudel isegi kümneid tuhandeid aastaid,“ ütles Lazer. „Seetõttu on hambad arheoloogilistel väljakaevamistel väga traditsiooniline leid, ehkki sageli on leitud kolpadel mõned hambad puudu. See võis juhtuda juba inimese elu jooksul, aga ka näiteks väljakaevamisprotsessi käigus“.

Ka matmiskoht omab tähtsust. Kõige paremini säilivad luud kas väga kuivades või väga märgades tingimustes. Ka hambaarst pole väga uus amet. Näiteks on vanaegiptuse tekstides viidatud igemepõletikule ning mainitud protseduure nagu hammaste väljatõmbamine või traadiga lõualuu külge kinnitamine. Etruskid kasutasid hammaste asendamiseks kuldkroone ja valehambaid.

Tänapäeval on hammastel kohtumeditsiinis täita oluline roll. Hambad peavad hästi vastu ka kõrgele kuumusele, mistõttu saab nende järgi inimesi identifitseerida isegi siis, kui see millegi muu järgi enam ei õnnestu.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    27. June 2008, 11:02
    Otsi:

    Ava täpsem otsing