Merelt võetud terminal

Plaanide täitudes laiutab hiiglaslik terminal seal juba 2009. aasta lõpuks.

Kui sadamal õnnestub aga 800 000 TEUne (üks TEU on ligikaudu 40 kuupmeetrine standardkonteiner) terminal käima lükata, peaks mõni aasta hiljem Sillamäe sadamasse kerkima veelgi hiiglaslikum terminal.

Seegi konteineritele. Hoone peaks enda alla võtma 90 hektarit maad. Või õigemini merd, sest praegu loksuvad tulevase terminali alal luiged ja kajakad.

Kaks terminali võimaldaksid kokku käidelda kaks miljonit(!) TEUd aastas. Seda oleks kaks korda rohkem, kui Muuga sadamasse kavandatavas terminalis.

Ettevõtjatel ja logistikafirmadel avaneb hea võimalus turvaliselt ja odavalt konteineritega Euroopasse suuremahulist kaupa - toitu, puiste- ja vedelkaupa, elektroonikat, ehitusmaterjale ja autosid - vedada.

Sillamäe sadama juhatuse liige Margus Vähi selgitas, et Rotermannist ja Hamburgist tulevad laevad Sillamäele, kaup lastitakse maha ja paigutatakse terminali.

Kuivõrd suurem osa kaubast peaks eelduste kohaselt rändama Venemaale ja Kesk-Aasiasse, siis laaditakse see rongidele ja saadetakse idanaabrite suunas teele.

Vähi ei avaldanud täpset investeeringu suurust. Ütleb vaid, et sadamasse, terminalidesse ja raudteesse on süstitud 300 miljonit eurot ehk peaaegu viis miljardit krooni.

Arenduse vastu on juba huvi tundnud üleilmsed logistikafirmad.

Nende sooviks on sadamasse rajada laod, kus kaubad vastu võtta, ladustada ja seejärel laiali jagada.

Vähi usub, et logistikahiiud praegu mõtlevad ja arvutavad. "Ei kahtle, et ühel hetkel on mitmed neist ladudega kohal. Igaüks tahaks ju olla esimene. Siis saaks ta sadama territooriumil parema koha," märkis Vähi.

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse ja ASi Alexela Oil nõukogu liige Juhan Kolk hindas ehitatava konteineriterminali mõju heaks eelkõige Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonnale.

"Laiem mõju oleks tuntav, kui Eesti Raudtee saaks selle kaudu oluliselt suurendada kaubaveomahtu ja tekkivast lisakasumist leiaks võimaluse vähendada üle-eestilisi kaubaveotariife. Juhul kui suur osa konteinereid hakkab liikuma autodel, tähendab see kindlasti jätkuvalt suurenevaid ummikuid Vene piiril," arutles ärimees.

Majandusminister Juhan Partsi väitel sõltub Sillamäe sadama konteineriterminali mõju ettevõtluskeskkonnale selle edukusest. "Kui seal käideldakse 800 000 TEUd aastas, siis on mõju suur nii vedajatele, logistikutele kui ka paljudele teistele, näiteks kaupmeestele," lootis minister.

Millest terminali mõju sõltub? "Sellest, kes konteineriterminaliga koostööd teevad. Kui partneriteks on vaid välisfirmad, siis mõjutab konteineriterminal eeskätt kohalikku tööhõivet. Kui aga konteinerkaupu käitlevad Eesti firmad, siis on mõju suurem kogu Eesti majandusele," märkis Parts.

ACE Logistics Estonia tegevjuht Maanus Mätlik usub, et tuule tiibadesse puhub terminal kindlasti transiitkonteinerite veole Venemaale.

Kas ACE Logistics Estonia oleks valmis terminali teenuseid kasutama?

"Sõltub, millised laevaliinid seda teenindavad ja milliste laevadega seda tegema hakatakse. Suured, 5000-8000 TEUsed alused lööksid turul hinnad kindlasti alla. Praegugi on feeder-hinnad (väikeste kaubajaotuslaevade teenuste hinnad - toim) Soome sageli madalamad kui Muuga sadamasse. Mahud on lihtsalt sedavõrd suuremad," mõtiskles Mätlik.

Soovitaksin proovida, kuid kindlasti tuleb alguses arvestada pikemate ooteaegadega, sest konteinerilaevad (kaubavedajad) eelistavad enne sadamasse sisenemist koguda kokku suurema arvu sinna suunduvaid konteinereid ja alles seejärel nad ära vedada. Seetõttu alles käivituvad ja väiksema käibega terminalid toimivad üldiselt ka aeglasemalt.

See on äriettevõtete vaheliste kokkulepete küsimus. Ministrina, kes haldab riigi osalust Tallinna Sadamas, soovitan igal juhul pakkumist küsida ka Tallinna Sadamalt.