Laupäev 1. oktoober 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Postiturg avaneb: kas muuta strateegiat või tõsta hindu?

Tiina Liitmäe 10. juuni 2008, 00:00

Jälle see Eesti ametnike üliagarus! Selline kipub olema reaktsioon, kui räägime Euroopa Liidu direktiivist, mille eesmärk on avada kõikide liikmesriikide postiturud hiljemalt 31. detsembriks 2010.

Eesti postiturg avaneb täielikult juba 1. jaanuaril 2009. Esimesed me ei ole - turud on juba avanud Rootsi, Soome, Suurbritannia ja Saksamaa. Samas on 11 riiki, sealhulgas Läti ja Leedu, välja kaubelnud üleminekuaja 2012. aasta lõpuni.

Selle aasta lõpuni on Eesti Postil kuni 50 grammi kaaluvate lihtkirjade puhul teenuse osutamise ainuõigus. Muude postiteenuste pakkumisel toimib juba praegu konkurents.

Teatavasti on traditsioonilised postituru teenused kirjade, pakkide ja perioodiliste väljaannete edastamine, peale selle osutavad postiettevõtted veel kuller-, lao-, veo-, finants- ja muid teenuseid.

Meie kirjamahust 80% toovad ärikliendid - arved, müügipakkumised jne. Selle mahu pärast konkureerime praegugi e- ja m-kanalitega.

Postituru konkurentsile avamise eesmärk on enamasti üks - tõsta pakutavate teenuste kvaliteeti ja muuta teenused kliendile taskukohasemaks. Jälgides konkurentsi tugevnemise mõjul toimunud muutusi liikmesriikides, võib öelda, et postituru avamine muudab traditsioonilist arusaama postiteenuste turust.

Postiteenuse sisu mõiste muutub ning turule tuuakse uued teenused. Oluline on olla õige teenusega õigel ajal õiges kohas. Kui ma päevalehte hommikukohvi kõrvale ei saa, siis ma teda ei vajagi. Otsekorraldus peaks tooma mulle värsked uudised, mitte ajalugu.

Maailma kogemus on näidanud, et kliendil on enamasti ükskõik, mitu korda päevas või nädalas kirjakandja ta postikasti kallal käib, peaasi, et kiri õigel hetkel postkasti potsataks. See tähendab muutusi teenuste hinna- ja kvaliteedi struktuuris.

Kindlasti kaasneb konkurentsiga tugev surve kuluefektiivsusele. Postiorganisatsioonid, sealhulgas ka Eesti Post, tegelevad tõsiselt küsimusega, kas, kus ja kuidas teenitakse edaspidi kasumit.

Millised muutused leiavad aset avanenud postiturul Eestis, on vara ennustada. Kindel on aga see, et hoolimata siinse postituru väiksusest on see võimalusi täis ja atraktiivne paljudele postiettevõtetele Euroopas.

Eesti Post teeb praegu tööd selle nimel, et postituru avanemisel olla endiselt oma klientidele esimene valik. Meie klient, muide, on meie omanik. Piltlikult omab iga eestimaalane 1,8% Eesti Posti aktsiatest.

Eesti Post konkurentsi ei karda, aga liiga optimistlikult ja suure hurraaga tulevikku ka ei vaata. Hoiame jalad maas. Kolleegide kogemusest teame, et avanenud turgude trend on universaalse postiteenuse osutaja mahtude langus.

Linnas on teenuse osutamine kolm korda odavam kui maal. Kütusehinna prognoose vaadates tuleb tunnistada, et need käärid suurenevad veelgi. Sellest tuleneb vajadus kompensatsioonimehhanismide järele.

Miinusega kaua töötada ei saa. Konkurentsi tihedust arvestades on teiste teenustega võimatu seda kahjumit katta.

Pealegi muutub majanduskliima jahedamaks, mis postiäris tähendab näiteks postimüügi käibe vähenemist.

On aasta 1997. ASi Eesti Post juht Tarmo-Jaan Tõeleid teatab, et postiteenuste turgu korrastamata või riigilt miljoneid saamata tuleb äärmusvariandina maapiirkondadesse kirjade viimist piirata.

On aasta 2007. Eesti Post saab loa tõsta kuni 50grammise lihtkirja tasu 5,50-le. Paraku kasvab kahjum 2006. aastaga võrreldes ligi 66% ehk 34 miljonit krooni.

Milles asi? Kirjade saatmine on aja jooksul vähenenud ligi 20 miljoni võrra. Kui 1980. aastal lähetati kirikorrespondentsi 72,6 miljonit, siis 2006. aastal 53,3 miljonit.

Ärimaailmas on võimalik tulu teenida kas hindu tõstes või käivet suurendades. Valik on kas postiameti või ASi Eesti Post teha.

Mõni aeg tagasi, kui Eesti Post üritas 50grammiste lihtkirjade hinda tõsta, toodi ühe põhjendusena lagedale väide, et teistel on hinnad palju kõrgemal. Kas ikka on? Aastal 2006 oli lihtkirisaadetise tasu näiteks Lätis 0,32, Eestis ja Slovakkias 0,28, Ungaris 0,20, Tšehhis 0,27 ja Portugalis 0,30 eurosenti. Kuid miinimumpalga tunnitasu eest sai Lätis lähetada 3, Eestis ja Slovakkias 5, Ungaris 8, Tšehhis 7 ja Portugalis 10 lihtkirja.

Eesti Posti eesmärk on üldise postiteeninduse ning üle-eestilise postisidevõrgu toimimise ja arengu kindlustamine saadud kasumi kaudu.

Ettevõtte põhikirjas on loetletud 11 tegevusala (näiteks transporditeenused; postisidevahendite, -seadmete ja -materjalide tootmine, müümine ja vahendamine; sidealaste turu- ja teadusuuringute korraldamine; hulgi- ja jaekaubandus, toitlustusteenused; laoteenuste osutamine).

Võib-olla on otstarbekas kohendada ASi Eesti Post strateegiat? Esimene samm võiks olla põhikirjas loetletud 11 tegevusala vahel valiku tegemine.

Paraku näitavad avalikkusesse jõudnud sõnumid, et Eesti Post käsitleb strateegia kohendamisena midagi muud, näiteks sajakonna maapostkontori sulgemist, pakkudes samas frantsiisi võimalust, osaluse ostmist kojukandefirmas Express Post jm.

Postiteenuste turu avamine tähendab, et riiklikel operaatoritel ei ole enam monopoli alla 50grammiste saadetiste puhul.

Euroopa Parlamendi liikmed rõhutavad raportis, et direktiivi peab rakendama kindlatel tingimustel, mis puudutavad näiteks universaalteenust (terve territooriumi katmine mõistliku hinnaga), töötingimusi ja kollektiivlepinguid.

Europarlamendi liige Markus Ferber märkis: "Monopolid ei suuda lahendada probleeme, millega postiteenused silmitsi seisavad. Need saab lahendada ainult siis, kui meil on õiglane konkurents, kus arvestatakse ka töötingimuste ja kollektiivlepingutega."

Posti tuleb nii vastu võtta kui ka laiali jagada vähemalt kord päevas ja viis päeva nädalas. Ning seda nii Londonis kui ka Hiiumaal. Linnas ja maal peab endiselt kasutama sama tariifi.

Lisaks peavad liikmesriigid tagama ligipääsu ja kontaktpunktide rajamise, mis arvestaksid kasutajate vajadusi maapiirkondades ja hõreasustusega piirkondades. Kui turuosalised ei suuda universaalteenust pakkuda kasumlikult, siis võivad liikmesriigid ette näha riiklikud hüvitised või hüvitusfondi, mida rahastavad operaatorid ja/või teenuse kasutajad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing