Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Hansapank: Swedbanki laenukahjud ei eruta

10. juuni 2008, 11:37

Hansapank Eesti juhi Priit Perensi on
Swedbanki inimeste jaoks Balti riikides toimuv ootuspärane ning kedagi mõnevõrra
kasvavad laenukahjud ei üllata ega märkimisväärselt ei eruta.

Lähiajal, nii selle kui tuleva aasta raames, võib ilmselt oodata makseraskustes klientide hulga jätkuvat kasvu, võttes arvesse hetke majanduskonjunktuuri, tõdes Perens.

Tema sõnul on rootslased on kinnisvarakriisi üle elanud ning seega on neil kogemusi, mis praeguses olukorras kasuks võivad tulla, seega saab neilt ehk ise mõnedes küsimustes nõu küsida. "Ettekirjutusi Stockholmist saabuma pole hakanud ning kohapeale kriisikorraldajaid samuti saadetud pole - meil on endiselt usalduslik suhe emapangaga," märkis Perens.

Võrreldes 2007. aasta viimase kvartaliga ei ole laenukahjud Perensi sõnul märkimisväärselt kasvanud, küll aga toimub pidev tasane kasv. Esimese kvartali numbrite järgi on Hansapanga Grupi (Eesti, Läti, Leedu kokku) laenuportfellis üle 60 päeva võlgnevuses laene 0,86% portfellist. Tasane võlglaste hulga kasv leiab aset nii ettevõtete kui eraklientide osas.

Viimase aastaga on võlglaste arv mõnevõrra suurenenud, ent püsib siiski prognoositud raames ning võrreldes paljude Lääne-Euroopa riikidega on eestlaste laenudistsipliin endiselt väga hea. "Probleemseimaks sektoriks ettevõttepanganduse osas on samuti ootuspäraselt elukondliku kinnisvara arendajad ja teatud grupp eluasemelaenu võtjaid. Sellest tulenevalt võib eraisikute panganduses täheldada ka seda, et makseraskustesse on sattunud just ehitussektoriga seotud inimesed, kelle sissetulekud on järsult kahanenud või väga ebastabiilseks muutunud," rääkis Perens.

"Pank on alati orienteeritud lahenduse leidmisele, ka meie huvi on, et inimesed suudaksid oma laene maksta – seega ei tasu arvata, et pankurid on huvitatud inimese kodu endale võtmisest," kinnitas Perens. "Soovitan kindlasti pöörduda kohe panga poole, kui on alust arvata, et olete sattumas maksraskustesse," lisas ta.

Lahenduseks võivad olla näiteks maksepuhkus, teatud juhtudel ka intressimaksetest või laenutähtaja pikendamine, mis võimaldab väiksemaid makseid. "Kõige rumalam on sellises olukorras SMS-laenu võtta või pandimajja minna," manitses Perens.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. July 2008, 17:40
Otsi:

Ava täpsem otsing