Hansapank püüab kliente ökolaenuga

"Panga asi on reklaamitrikk - kuid teiselt poolt tasuks asja üle edasi mõelda," kahtleb restaureerimisfirma Frantsiskus OÜ juhataja Tõnu Parmakson Hansapanga rohelise laenu sisulises mõttes. Endale ilma kile ja penoplastita traditsioonilistest materjalidest maja ehitanud mees hindab passiivmaja loodussõbralikust kõrgelt. Ta pole aga kindel, kas küttekulu kokkuhoid suudab niipea katta ehituskulud.

Näiteks toob ta Rootsis ehitatud passiivmajad, mille seinte soojustus on tavalise 20 sentimeetri asemel üks meeter.

"Meeter soojustust läheb ülikalliks, kui sa just põhust ja sõnnikust ei tee," arvab ta väga väikese energiakuluga hoonet tasuvat end ära vast paarikümne aasta pärast.

Iseenesest väärt mõttena energiasäästliku passiivmaja kõrval peab ta veel mõttekamaks ehitada elamu traditsioonilistest materjalidest ja rõhuda eriti lae soojustamisele. Kaob ju lae kaudu 2/3 toasooja, ülejäänud kolmandik lahkub ruumist akende, uste, seinapragude, torude läbiviikude ning põranda kaudu.

"Minu meelest on selline laen Hansapangalt hea märk," kiidab põhumajade ehitamisega tegeleva OÜ Natuurehitus juhatuse esimees Allan Kokkota rohelise laenu ideed. Siiski tundub talle, et 0,1protsendiline laenusääst ei peaks veel sundima kliente uue võimaluse kasuks otsustama. Aga eks elu näitab maja ehitamise ja pidamise kulude baasil. Seetõttu näeb Kokkota siin ka klientidele suunatud soodustust teiste laenupakkujate ees, et kutsuda laenajaid endale.

Mõne näpunäitena soovitab ta just looduslike materjalidega teha sooja- ja õhkupidava maja, milles sundventilatsiooni tagaks ühtaegu kütjana toimiv õhksoojuspump. Tulemus oleks ökonoomseim ja vastaks enam-vähem energiasäästliku passiivmaja omadustele.

Disainer Heikki Zoova, kes on endale ehitanud looduslikest materjalidest maja, usub energia säästmise vajadusse. Samas peab ta mitmesaja kilomeetri kauguselt toodud põhuga soojustatud maja vähem loodussäästlikuks kui tööstusliku kivivillaga vooderdatut.

Loodussäästlik maja on tema sõnul vaieldav mõiste, mis sõltub taustsüsteemist - isegi klaasides välklev modernne büroohoone võib olla loodussäästlik. Selliselt ehitamine ja kasutamine on pigem maailmavaate küsimus, leiab ta.

Hansapanga pressiesindaja Kristi Künnapase sõnul kutsub pank 0,1protsendilise intressisoodustusega kliente roheliselt mõtlema.

Selle illustreerimiseks istutab pank iga rohelise laenulepingu eest puu, iga netipangas esitatud taotluse või allkirjastatud lepingu eest aga viis puud.

Passiivmaja all mõtleb pank Künnapase seletusel hoonet, mille projekteerimise eesmärk on luua ja säilitada vastastikku kasulikke suhteid kõigi kohalike looduslike elementidega. Sisuks on ehituse kõigi etappide loodussõbralikkus.

Seega ei pruugi looduslikud hooned alati olla ehitatud traditsioonilistest ja looduslähedastest materjalidest. Näiteks kivisöega köetav puitmaja võib looduslikkuselt jääda alla soojuspumbaga betoonhoonele.

Küllap see on hea pakkumine. Meil praegu sarnast laenu kampaaniakorras ei ole. Soovitame kliendil võtta laenupakkumised meilt ja mujalt ning siis võrrelda, mis on talle soodsam.

Samas mõtleme meiegi laenu andmisel ehitatava maja looduslikku külge. Projekti puhul vaadatakse kõike, ka seda, kuidas hoone püstitatakse. Siiski selget piiri, kas maja on looduslik või mitte, me ei tõmba.

Sampo Pank tervitab iga ideed, mis on suunatud keskkonnast hoolimisele.

Kindlasti on looduslikult puhas mõtlemine hea näide inimese laiast silmaringist ning õigest mõtlemisest.

Pangana keskendume ka "rohelise maja" ehitamise finantseerimisel koos kliendiga tema maksevõimele, objekti kvaliteedile ning asukohale ja laitmatule krediidireputatsioonile.

Marginaali alandamine 0,1 portsendini ei muuda olematuks probleeme ning nende puudumisel teeme nagu tavaliselt turu parima pakkumise. Ka teiste pankade töötajatele.