Koolitus pole erisoodustus

Täiskasvanud töötajate võimalus saada täiendus- ja ümberõpet on oluline, eriti muutuvates majandus- ja tööhõive oludes. Osavõtt erinevatest koolitustest aitab edukamalt toime tulla nii üksikisikul kui ka tööandjal. Eesti vastav näitaja on Eurostati tööjõuturu uuringute andmetel võrdlemisi nigel.

Turu-uuringute AS viis möödunud sügisel haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel läbi uuringu "Elukestev õpe 2007". Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kui paljud 25-64aastased inimesed osalevad elukestvas õppes. Selle all mõeldi tasemeõpet, st õppimist üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis, samuti täiendus- ja ümberõpet, osalemist tööalastel, vabahariduslikel ja töötukoolitustel, konverentsidel, seminaridel.

Selgus, et uuringule eelnenud nelja nädala jooksul osales elukestvas õppes 22% küsitletutest. Tulevikus soovitakse kõige enam osaleda tööalastel täiendus- või ümberõppekursustel - nii vastas 61% inimestest, kel oli kindel kavatsus koolis või koolitusele minna. Eriti innukalt (68%) osalevad kõrgharidusega inimesed, mis näitab, et meie probleem on pigem madalama haridustasemega inimeste kesisemad võimalused ja vähene teadlikkus.

Elukestvas õppes osalejate protsendi suurendamine ei ole eesmärk omaette. Elukestev õpe on lai mõiste ja motivatsioon ning üldine valmidus õppida on juba pool võitu.

Tähtis on, et õppides suurendaksid inimesed oma konkurentsi- ja läbilöögivõimet tööturul ja oleksid oma eluga rohkem rahul. Eesti riigi, keele ja kultuuri arengut toetab kõikide eestimaalaste konkurentsivõime tõus, tehnoloogia ja teaduse areng. Suurem osa küsitletutest tajuvad koolituse tähtsust tööalase eelisena.

Eesti ettevõtjad on aktiivsed. Statistikaamet vahendab teemalehes "Täiskasvanute koolitus ettevõtetes" üle-euroopalist statistikat: Eesti ettevõtted on koolituse pakkumises riikide esikümnes. Tööalase koolituse statistika näitab, et tööandjad on peamised maksjad. Samas on koolituste hind probleemiks väiksematele ettevõtetele. Lisaks on kõigi tööandjate mure tasemekoolituse erisoodustusmaksu nõue. Ministeerium on teinud töölepinguseaduse eelnõu käigus ettepaneku kaotada tasemekoolituselt erisoodustusmaks.

Lisaks riigi panusele pakuvad olulist tuge täiskasvanute koolitusel ELi eelarve tõuketoetused perioodiks 2007-2013, s.o 260 miljonit krooni rohkem kui 70 000 täiskasvanu koolitamiseks. Selle raha eest käivitatavate riiklike programmidega toetatakse tööalast koolitust kutseõppeasutustes, täiskasvanuhariduse arendamist, koolitusi vabahariduslikes koolituskeskustes ja täiskasvanute õppimise populariseerimist. Koolitustel saavad osaleda kõik täiskasvanud, kes tunnevad, et nende oskused vajavad täiendamist või kes soovivad sootuks uue eriala õppida. Niisugused kursused on inimeste seas ülipopulaarsed ja rühmad täituvad kiiresti.

Kutsekoolid on muutunud popiks, osutab ka 29. mai Eesti Päevalehe uudisloo pealkiri. Võrreldes eelmise õppeaastaga on kutsekoolide õppureist täiskasvanuid ligi kolmandiku võrra rohkem, ületades 20 000 piiri. Hüppeline aktiivsuse kasv on aidanud meil täiskasvanud õppijate osakaalu ühiskonnas euroopalikumaks muuta. Nii et minu veksel, mille andsin selle aasta Haridusfoorumil, pidades valitsuse hakkamasaamise üheks indikaatoriks elukestvas õppes osalejate arvu suurenemist, on vähemalt osaliselt lunastatud.