Neljapäev 29. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riik ajab kindlustusseltsid kogumispensioniga nurka

Virge Lahe 11. juuni 2008, 00:00

Rahandusministeeriumi arvutuse järgi tekib järgmisel aastal kõigest 121 inimesel võimalus sõlmida pensionide väljamakseks vabatahtlik annuiteetpensionileping. Kümne aasta jooksul suureneks Eesti Kindlustusseltside Liidu sõnul nende inimeste arv kõigest paari tuhandeni. "Andke andeks, sellise kliendimahu pealt pakkuda finantsvahendusteenust ja arvata, et seltsid selle üle õnnelikud oleksid, on kaugel sellest," avaldas liidu juhatuse esimees Kristjan Niinemaa pahameelt.

Kindlustusseltside jaoks on teise pensionisamba turg ahtake seetõttu, et pensionilepingu sõlmimiseks peab tulevasel pensionäril olema pensionifondi kogutud vähemalt 70kordse rahvapensionimäära suurune rahahulk (praegu minimaalselt 133 920 krooni).

Kuna teise sambasse on sissemakseid jõutud teha kõigest kuus aastat, on nii kaugele jõudnud inimesi käputäis. Lisaks jäetakse praeguse eelnõu kohaselt pensionikogujatel vabatahtlikuks võimalus sõlmida pärast vanaduspensioniikka jõudmist kindlustusseltsiga pensionileping. Soovi korral võib pensionär hoida oma vara teise samba fondides kuni elu lõpuni ning see lõpuks pärijatele jätta.

Kindlustusseltsid kardavad, et meessoost pensionärid, kelle potentsiaalne eluiga on naistest tundavalt lühem, võivad seetõttu jätta seltsiga üldse lepingu sõlmimata.

Rahandusministeeriumi finantspoliitika asekantsler Veiko Tali siin aga tonti ei näe. "Praegu on võimalik edasi lükata ka riikliku pensioni väljavõtmist ning tõsta näiteks aastaga oma pensionimakset enam kui kümnendiku võrra." Paraku seda võimalust kasutavad inimesed haruharva, kuna soovitakse oma raha kohe kätte saada.

Kuna potentsiaalne pensioniturg on praegu väike, on SEB elu- ja pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul jätnud teenuse pakkumisele "ei" ütlemata vaid SEB ja Hansapank. Holst ei toeta pensionisüsteemist raha muul eesmärgil väljavõtmist, kui seda on pensioni väljamaksed, sest pärimise näol raha väljavõtmine õõnestaks niigi õhukest süsteemi.

Holst ei olnud kindel, kas nad suudavad pakkuda kvaliteetset teenust, kui turul ringleb sadakond klienti. Tema sõnul ei ole rahaliselt mõtet välja koolitada üle ühe inimese, kes hakkab kogumispensioni lepinguid sõlmima. Samas tõstatas ta küsimuse, kui terved on need vabatahtlikud liitujad ehk millise oodatava elueatabeli nad neile peaksid tegema, mille alusel inimesele elu lõpuni pensioni maksta.

"Riik peaks mõtlema selle peale, et klient saaks võimalikult soodsat toodet, aga praeguse kliendimahu juures seda küll lubada ei saa," ütles Holst. "Samas anname endale aru, et selle teenuse pakkumisega tuleb meil esialgne kahjum vastu võtta, mis tähendab, et pensioniklienti me ekstra kuludega karistama ei hakka."

Hansa Elukindlustuse juhatuse esimees Mihkel Mandre nentis, et kogumispensionide seaduseelnõu ei täida teatud kohtades oma eesmärki ja on kohati liiga keerukas. "Seetõttu on oluline, et riik kehtestab selged väljamaksete reeglid, välistades liigse keerukuse, mis võib samas ka keerulisi eetilisi dilemmasid põhjustada," kõneles Mandre.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing