Kalm: oleme Balti kalleim ettevõte

11. juuni 2008, 14:58

Eesti Telekom valiti Eesti ja Baltimaade
parimaks börsifirmaks, valijad olid Läti uuringufirma CE Services,
nende Šveitsi koostööpartner CE Asset Management koostöös meediapartneri
Dienas Bzinessi, BA School of Business and Finance'i ja Riia börsiga.

Hinnati ärimudelit, korporatiivset juhtimist ja rahanumbreid, võtmesõnaks sealjuures oli hinnang ettevõtete ajaloole. Eesti Telekom tegi puhta töö Balti riikides ja Eestis. Paremuselt teine oli Eestis Saku Õlletehas ja kolmas Tallinna Kaubamaja. Lätis oli parimaks Grindeks, teiseks tuli Latvijas Gaze ja kolmandaks Latvian Shipping Co Leedu oli parim TEO LT AB, paremuselt teine Apranga PVA ja kolmas Panevezio Statybos Trestas.

Järgneb intervjuu Eesti Telekomi juhi Valdo Kalmuga:

Mille poolest te olete paremad kui teised Balti börsiettevõtted?

No me võime öelda, et Balti aktsiaturud on küllaltki noored ja me oleme pikaajaline börsiettevõte ja oleme näidanud läbi nende aastate stabiilsust ja usaldusväärsust. Võib-olla hinnati seda. Me pole kunagi öelnud, et me oleme tohutu kasvuettevõte käibe mõttes, aga kogu aeg on meil kasumi mõttes hästi läinud. Oleme suutnud kogu aeg näidata stabiilseid või kasvavaid rahavooge ja kasuminumbreid. Stabiilsus ja usaldusväärus on need märksõnad vast.

Äri mõttes vast ka turupositsioon, tugevad turuosad meie tütarettevõtetel: EMT-l on ligi 50%-line turuosa, Elionil kõnede osas ligi 80% turuosa ja Microlink on mitmes oma ärivaldkonnas ka turuliider. Turupositsioon on tulevikuäri kindlustamiseks väga tähtis.

Ja kolmandaks, arvan, et oleme püüdnud olla võimalikult avatud ja läbipaistvad.

Mille poolest Saku teist kehvem on? (Saku jäi börsiettevõtete pingereas Eesti arvestuses teiseks.)

Saku kohta ma ütleksin nii, et nad on ka väga tugev ettevõte. Millega nad alla jäid? Me oleme pikka aega olnud börsil, Saku on näidanud stabiilseid majandustulemusi ja olnud turuliider. Millega ta aga alla jäi…. (otsib sõnu)… võib-olla on siin küsimus ärimahtudes, sest me oleme oma ärimahtudelt suurem. Ma ei oskaks küll öelda, mille poolest nad meist palju viletsamad on. Nad on samuti näidanud ennast stabiilse ettevõttena.

Milline on Eesti börsiettevõtete tase võrreldes teiste Balti riikidega?

Olen kokku puutunud Leeduga, olles ise Leedu Telekomi ehk TEO nõukogus. Ja ütleksin, et ka nemad on väga tasemel ettevõtte, läbipaistvad. Mul otsest Läti kogemust pole, kuid olen näinud ka Grindexi aastaraamatut ja ma arvan, et konkurents on päris tugev. TEOd on siin mitmel kohal esile tõstetud Leedu poole pealt. Lätis on olnud mitu tugevat ettevõtet. Aga ma julgeksin öelda, et konkurents on igal pool tugev ja listitud ettevõtete arv on enam-vähem sarnane, need, kes on nii Läti kui ka Leedu börsil. Päris korralikud börsid on. Kuid tähtis on siiski ka ettevõtte väärtus. Et miks just Telekom sai selle esikoha, siis Telekom on praegu aktsiahinna järgi ka kõige väärtuslikum ettevõte Baltimaades. See on oluline. Kui me võtame aktsiate arvu ja aktsia hinna, siis kuskil kuu tagasi, kui tuli investori prospekt, siis seal oli, et Eesti Telekom on Balti kõige kallim ettevõte.

Kuidas oleks võimalik inimesi rohkem börsile investeerima saada? Võrreldes näiteks Rootsi börsiga on vahe meeletu.

See vahe on meeletu jah! Mina arvan, et just praegusel ajal on sellest populaarne rääkida. On ju meil aeg, kus tuleb mõelda rohkem säästmisele, eriti targale säästmisele. Investeerimine börsile aga ongi tark säästmine. Sul on päris palju valikuvõimalusi, võid osta üksikuid aktsiaid, võid paigutada raha fondidesse ja praegu, kus nii mõnedki turud lähevad alla, siis on aeg siseneda ja võtta positsioonid. Mina kui börsiettevõtte juht soovitada ju ei saa, aga ütleksin, et kui valida säästmise variantidest, sest sa mõtled ju oma tuleviku peale rohkem, mitte ei kuluta kõike raha ära ja praegu, siis praegu ongi just see aeg, kui tuleb säästmisele mõelda. Sellised terved ettevõtted, mis on näidanud stabiilseid tulemusi, neid on Baltimaades ju mitmeid, investeerimine on igal-juhul tõsine alternatiiv. Kui on kindel turubaas, mis mõnes mõttes garanteerib tulevikutulusid, siis tekib küsimus, miks peaks neil ettevõtetel hakkama nüüd järsku halvasti minema? Selles mõttes ma arvan, et see pole paha investeering.

Võib-olla inimestel on psühholoogiline barjäär hüplikule börsile investeerimiseks?

Jah, aga hüplikud on ju ka kinnisvarahinnad. Kui sa säästad ja kui sul jääb raha üle, siis ega neid instrumente väga palju pole. Siin on igal juhul üks tõsiseltvõetav alternatiiv mõelda aktsiate või fondiosakute ostmisele. Saab ju võtta ka väga konservatiivse positsiooni, valides sellised ettevõtted või fondiosakud, mis pole suure riskiastmega.

Kuidas hindate Tallinna börsi kui institutsiooni, kas nende sõel börsiettevõtete valimisel on liiga tihe või vastupidi? (Vihje Märt Vooglaiu hiljutisele avaldusele, et Tallinna Börs valib ettevõtteid oma ridadesse hoolimatult.)

Meil on pikaajaline kogemus, varsti räägime juba kümnest aastast. On börsireeglid ja head tavad, need on toiminud mõistlikult. Pole üle pingutatud ja samas peabki ju nõudlik olema. Sest, kui sa kutsud inimesi üles investeerima, siis sa ju pead avatud olema ja asi peab olema läbipaistev. See on elementaare ja ma pean õigeks, et börs seda nõuab. On reeglid ja head tavad ja me püüame selle järgi käituda, see on äri ajamises ju elementaarne. Ma ei näe siinkohal, et Tallinna börs oleks üle pingutanud. Nad on mõistlikult nõudnud, ma ei tea küll Vooglaiu plaane, kuid meie vaatevinklist on asja mõistlikult aetud.

Meedia pasundab teemal, et France Telecom pakkus TeliaSonera eest pool triljonit krooni, mida arvate sellest, kui omanikeks oleksid prantslased?

(Naerab.) Ma pole sugugi üllatunud selle huvi üle TeliaSonera vastu, sest tegemist on börsil noteeritud ettevõttega, läbipaistev ja igati tänapäevane ettevõte. See summa paistab meeletult suurena jah ja ma ei oska, ausõna, seda siinkohal kommenteerida. Aga ma ei üllatu selle huvi ja sedasorti numbrite üle. Teatakse seda, et nad on tugevad Skandinaavia turul, kuid vähe teatakse seda, et nad on väga tugevad ka Aasias, nad on Kesk-Aasias ligi kümnes riigis turuliidrid. Väga tugeva jalajäljega ettevõte igatahes.

Kui reaalseks see pakkumine võib minna?

Ei oska kommenteerida, need on teemad, mis käivad väga kõrges kaares ja meil selle kohta informatsiooni ju pole.

Kas teile pigem meeldiks, et France Telekom oleks omanik?

Ütleksin nii, et kuna TeliaSonera on nii-öelda Skandinaavia firma, siis Skandinaavia on ju ITs ja telekomis olnud esirinnas. Euroopas vaieldamatult, kõiksugu penetratsioonide ja muude asjade osas. Raske hinnata, kui palju lisaväärtust see annab. Rahvusvahelist mõõdet annab kindlasti juurde. Kuid need on väga suured mängud. Olen rahul selle Skandinaavia omanduse ja know how'ga, aga kas France Telekom siia nüüd midagi lisab? No tõenäoliselt, nende haare on veel suurem, globaalses mõttes. Kuid tehnoloogiliselt on Skandiaavia väga tugev, meil on kõik tipptehnoloogia.

Kas majanduskasvu järsk pidurdumine on ka teie ettevõttele kuidagi mõjunud?

Oli selge, et selline tsüklilisus on tulemas ja need on mõnes mõttes täiesti loomulikud protsessid. Kuid need on võib-olla paljudele üllatuseks nüüd veidi kiiremini toimunud. Meie põhiäri väga mõjusid ei näe, küll on see mõjutanud kauba ostmist. Ehk – meie esindused müüvad ju arvuteid, sülearvuteid, televiisoreid – nende ostmine on vähenenud. Kuid meie põhiäri suuri mõjusid ei näe. Ja me oleme ju infrastruktuuriäris, tavaliselt need majanduse tõusudest ja langustest väga mõjutada ei saa, erinevalt paljudest teistest valdkondadest.

Kas väiksematel ja teiste valdkondade ettevõtetel oleks põhjust kergeks paanikaks?

Paanikaks mitte, kuid mina valmistuksin küll tõsisemaks ja pikemaajalisemaks majanduslanguseks, kui seda siiani on prognoositud. Tuleb loota kõige paremat, aga valmistuda halvimaks!

Millal majanduskasv taas tuule tiibadesse saab?

Ma usun, et nõksakat ülespoole näeme järgmisel aastal. Sest tuleb arvestada ka seda, mis toimub maailmamajanduses ja need märgid sel aastal pole head. Ma ei usu, et selle aasta lõpus paranemismärgid tulevad. Euroopas on probleemid, Ameerikast paraku tulevad ka ainult kehvad uudised. Me oleme ju maailmamajandusega palju rohkem seotud kui aastatel 97 ja 98, siis me suutsime seda kriisi ise mõjutada. Kuid nüüd oleme me rohkem seotud. Aga tõus tuleb kindlasti. See on see vana anekdoot, et kui vihma sajab, siis on teada, et peale vihma hakkab päike paistma! (Naerab lõbusalt taas.)

Kas liiga pikk ja tugev "vihm" ei või saatuslikuks saada?

Ma ei usu, las see "vihm" kainestab ja paneb ettevõtjaid ja poliitikuid riiki tõsiselt ümber mõtlema. See tugevus polegi nii suur probleem, kui just selle kesvus.

Kas riik on olnud piisavalt aktiivne?

Eelmisel aastal pöörasid ettevõtjad sellele (majanduslangusele - toim) rohkem tähelepanu kui riik. Riik oleks võinud siis sellega rohkem tegeleda. Oli teada, et langus tuleb, seda oleks saanud prognoosida, võib-olla mitte nii julget eelarvet teha.

Nüüd tuleb konstruktiivselt nii ettevõtjatel kui riigil vaadata, mida saab ära teha, ja ka meie oma valdkonnas kavatseme ettepanekuid teha.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. June 2008, 11:14
Otsi:

Ava täpsem otsing