Seminar: teadmatus võib tuua juhile vanglakaristuse

11. juuni 2008, 16:35

Kui juhatuse liige ettevõtte jätab netovara
probleemide korral üldkoosoleku kokku kutsumata, võib teda oodata halvemal
juhul kuni kolmeaastane vangistus, rääkis Äripäeva seminaril advokaadibüroo
Sorainen partner Karin Madisson.

Madissoni sõnul tuleb kokku kutsuda osanike või aktsionäride üldkoosolek, kui ettevõtte netovara kahaneb alla poole kapitalist. „Loomulikult ei saa see olla nii, et netovara on miinuses ja juhatuse liige ütleb üldkoosolekul, et tehke midagi,“ oli Madissoni sõnum. Üldkoosolekule peavad eelnema plaanid, mida tekkinud olukorraga ette võtta, millised on ettevõtte võimalused, plaanid peavad saama nõukoguga läbi räägitud.

Juhul kui juhatuse liige ettevõtte netovara probleemide korral oma kohustuste teadmatusest või muudel põhjustel jätab üldkoosoleku kokku kutsumata, võib teda oodata rahaline karistus või ka kuni kolmeaastane vangistus.

Kui ettevõttel esineb püsimaksejõuetus, siis on juhatuse liige kohustatud minema pankrotiavaldusega kohtusse. Aktsionärid või osanikud küll otsustavad selle vajaduse üldkoosoleku, aga kohustust kellegi teise õlule juhatuse liikmel lükata ei ole võimalik.

Ettevõtte likvideerimise korral ei ole tagamist maksejõuetuse ega pankrotiga, aga sarnaselt pankrotiga lasub enamik kohustusi ja vastutusi juhatuse liikmel. Erinevus pankrotist on see, et likvideerimisel tuleb kõik esitatud nõuded rahuldada. „Ma ei taha teile öelda, et lugege iga päev Ametlikke Teadaandeid, aga mõne seaduse puhul sai saagi mujalt toimuva kohta teada,“ ütles Madisson.

Kui esineb maksejõuetus, on Karin Madissoni sõnul 20 päeva aega kohtule pankrotiavaldus teha, sealjuures võib avalduse teha iga juhatuse liige, kui ei ole seatud nii, et juriidiline isik esindab ettevõtet üksinda.

„Kui võlgades olev ettevõte ei esita pankrotiavaldust, siis on võlausaldajal õigus minna otse juhatuse liikme vastu,“ seletas Madisson spetsiaalset võlausaldajate kaitseks loodud seadussätet. Olles ise aga võlausaldaja rollis, tasub Madissoni kinnitusel esitada oma nõuded ettevõtte vastu koha pankrotist kuulda saades, kuigi selleks on seadusega ette nähtud mitu kuud. See aitab pankroti korral saada paremat ülevaadet ettevõtte olukorrast.

Kohtul omakorda on õigus keelata pankrotiavalduse esitamise järel ettevõtte vara igasugune käsundamine, samuti on kohtu õigus kuulutada pankrot välja juhatuse liikme osaluseta istungil.

Lisaks juhatuse liikmele ka likvideerijale, ettevõtte raamatupidajale ning teistele ettevõtte tegevuses suurt vastutust omavatele isikutele võidakse menetluse ajaks kehtestada elukohast ehk siis Eestist lahkumise keeld.

Äripäeva seminaridest võid rohkem teada saada siit.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. June 2008, 21:14
Otsi:

Ava täpsem otsing