Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    France Telecom lisaks rahvusvahelist mõõdet

    Aripaev.ee küsimustele vastas Eesti ja Baltimaade parimaks börsifirmaks tituleeritud Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm.
    Mille poolest olete te paremad kui teised Balti börsiettevõtted?
    Me võime öelda, et Balti aktsiaturud on küllaltki noored, meie oleme pikaajaline börsiettevõte ning oleme näidanud läbi nende aastate stabiilsust ja usaldusväärsust. Me pole kunagi öelnud, et me oleme tohutu kasvuettevõte käibe mõttes, aga kogu aeg on meil hästi läinud kasumi mõttes.
    Oluline on ka turupositsioon, meie tütarettevõtete tugevad turuosad: EMT-l on ligi 50protsendiline turuosa, Elionil kõnede puhul ligi 80 protsenti ja Microlink on mitmes oma ärivaldkonnas turuliider.
    Milline on Eesti börsiettevõtete tase võrreldes teiste Balti riikidega?
    Olen kokku puutunud Leeduga, olles ise Leedu Telekomi ehk TEO nõukogus. Nende tase on väga hea, nad on läbipaistvad. Otsest Läti kogemust mul pole, kuid olen näinud ka Grindexi aastaraamatut ja ma arvan, et konkurents on tugev. Päris korralikud börsid on.
    Tähtis on siiski ka ettevõtte väärtus. Just sellepärast võis Telekom saada esikoha. Telekom on praegu aktsia hinna järgi kõige väärtuslikum ettevõte Baltimaades.
    Kuidas oleks võimalik inimesi rohkem börsile investeerima saada? Võrreldes Rootsi börsiga on vahe meeletu.
    Mina arvan, et just praegu on sellest populaarne rääkida. On ju meil aeg, kus tuleb mõelda rohkem säästmisele, eriti targale säästmisele. Investeerimine börsile aga ongi tark säästmine. Mina kui börsiettevõtte juht soovitada ju ei saa, aga ütleksin, et kui valida säästmise variantidest, siis praegu ongi just see aeg, kui tuleb börsile investeerimise peale mõelda.
    Baltimaades on ju mitu ettevõtet, mis on näidanud stabiilseid tulemusi, investeerimine on igal juhul tõsine alternatiiv.
    Võib-olla inimestel on psühholoogiline tõrge hüplikule börsile investeerimise vastu?
    Jah, aga hüplikud on ju ka kinnisvarahinnad. Kui sa säästad ja kui sul jääb raha üle, siis ega neid instrumente väga palju pole. Siin on igal juhul üks tõsiselt võetav alternatiiv aktsiate või fondiosakute ostmine. Saab ju võtta ka väga konservatiivse positsiooni, valides sellised ettevõtted või fondiosakud, mis pole suure riskiastmega.
    Mida arvate sellest, kui Eesti Telekomi omanik oleks France Telecom?
    (Naerab.) Ma pole sugugi üllatunud huvi üle TeliaSonera vastu ja suurtest pakutavatest summadest, sest tegemist on börsil noteeritud läbipaistva ning igati tänapäevase ettevõttega. Teatakse seda, et TeliaSonera on tugev Skandinaavia turul, kuid vähe teatakse seda, et nad on väga tugevad ka Aasias.
    Kas Teile pigem meeldiks, et France Telekom oleks omanik?
    Ütleksin nii, et kuna TeliaSonera on nii-öelda Skandinaavia firma, siis Skandinaavia on ju ITs ja telekomis olnud esirinnas. Raske hinnata, kui palju lisaväärtust see annab. Tõenäoliselt on nende haare veel suurem, globaalses mõttes. Kuid tehnoloogiliselt on Skandinaavia väga tugev, meil on kõikjal tipptehnoloogia.
    Kas majanduskasvu järsk pidurdumine on ka teie ettevõttele mõjunud?
    Oli selge, et selline tsüklilisus on tulemas ja need on mõnes mõttes täiesti loomulikud protsessid. Kuid need on võib-olla paljudele üllatuseks nüüd veidi kiiremini toimunud. Meie põhiäri väga mõjusid tunda pole saanud, küll on see mõjutanud kauba ostmist. Me oleme ju infrastruktuuriäris, tavaliselt seda majanduse tõusud ja langused väga ei mõjuta.
    Millal majanduskasv taas tuule tiibadesse saab?
    Ma usun, et nõksakat ülespoole näeme järgmisel aastal, sest maailmamajanduses ei ole märgid sel aastal head. Oleme praegu maailmamajandusega palju rohkem seotud kui 1997. ja 1998. aastal, siis me suutsime kriisi ise mõjutada. Aga tõus tuleb kindlasti.
    Autor: Kaisa Tahlfeld
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.