Turismil lootust veidi kosuda

Eesti välisturismi tuludele võib ennustada aeglast kosumist.

2007. aastal ööbis Eestis 1,9 mln välisturisti, neist 1,4 mln majutusettevõtetes ja 0,5 mln tuttavate juures või oma korteris. Võrreldes 2006. aastaga vähenes välisturistide koguarv 2%, majutatute arv 3,3%. Nagu 2006 kompenseeris ka mullu vähenemise siseturismi kasv. Samas pole see ammendamatu ja märke aeglustumisest on juba näha.

Eestit külastanud välisturistide arv vähenes, Euroopas aga kasvas turism 4%. See näitab Eesti kui sihtkoha konkurentsivõime nõrgenemist. Statistikaameti uuringu järgi pidas 28% Eestis ööbinud välisturistidest Eesti hinnataset kõrgemaks, kui enne reisi ootas. Lisandub paigast ära hinna ja kvaliteedi suhe, nigel teenindus, omanäoliste turismitoodete ebapiisav pakkumine ja tutvustamine ning otse- ja odavlendude vähesus.

Soome turistide arvu vähenemine 5-6% aastas kolmandat aastat järjest on nende suure osatähtsuse tõttu Eestit palju mõjutanud. Soomlaste reisid siia kahanesid juba 2001-2003, kuid selle tegi tagasi hüppeline kasv 2004, kui autoga reisimine ja piiriületus lihtsustus, lisandus majutuskohti ja spaasid. Nüüd on Soome turistide arv taas 2003. aasta tasemel. Hindade tõus ei vähenda ainult ostureisijate arvu, vaid peletab ka puhkajaid ja seminaridele sõitjaid. Võimalik, et siinsed ajaveetmisvõimalused on ammendatud.

Skandinaavlaste pärast võistleme Lätiga. Ka Rootsi turistide arv hakkas pärast kasvu 2004-2005 vähenema. Rootslasi on motiveerinud madalamad hinnad, ent Läti positsioon on tugevnenud ka tänu laeva- ja odavlennuühenduste lisandumisele.

Norra on olnud stabiilseimalt kasvanud turismiturg kümnel aastal. Kasvu on toetanud Eesti hea maine Norras, hinnatase ja lennuühendused Tallinna-Oslo vahel. Mullune kasv oli siiski väike spaapuhkuste populaarsuse vähenemise tõttu. Kui 2005 ööbis Eesti majutusettevõtetes kaks korda rohkem Norra turiste kui Lätis, siis 2007 oli neid Lätis juba rohkem (59 000) kui Eestis (56 000). Tänavu I kvartalis Norra turistide arv Eestis vähenes, Lätis aga kasvas jätkuvalt.

Suurema osatähtsusega turgudest vähenes teist aastat järjest ka Suurbritannia ja Saksa turistide arv, kuna soodsaid transpordiühendusi on vähe. 2006 vähenes turism Suurbritanniast Eestisse 2%, 2007 juba 9%. Sakslaste puhul oli põhiline langus 2006 (18%), peamiselt otselaevaliini sulgemise tõttu.

Absoluutarvudes enim kasvas mullu turistide arv Lätist (9100 võrra ehk 14%). Kasvas ka Leedu (19%) ja Poola (30%) turistide arv Eesti majutusettevõtteis.

Hispaania turistide hulk suurenes mullu 15% ja nende ööbimiste arv koguni 21%. Seletuseks on hispaanlaste välisreiside kasvutrend, aga ka Tallinna-Barcelona lennuliini avamine 2006.

2008. aastaks prognoosib Maailma Turismiorganisatsioon turismi kasvu aeglustumist koos majanduskasvu aeglustumisega. Eestit mõjutab see samuti, kuid languse taustal on näha arengut. Välisturistide arv kasvab mõne protsendi võrra. Soome turu languse peatumist toetab kiirlaevade hooaja pikenemine sooja talve tõttu ja aasta ringi sõitvate kiirlaevade lisandumine. Selle mõjul kasvas I kvartalis Eestis ööbinud Soome turistide arv 9%.

Turismi kasvu mõjutab Eesti liitumine Schengeniga. Kolmandate riikide (eeskätt Venemaa ja Hiina) kodanikud saavad sama viisaga mitmesse riiki ja korraga näiteks Eestit ja Põhja- või Baltimaid külastada. Kui mullu aprillist detsembrini Vene turistide arv Eestis vähenes, siis sealt alates on nende arv taas kasvanud. Kontrolli kadumine Soome ja Läti piiril suurendab huvi Eesti vastu nende Euroopa turistide seas, kes tahavad reisida auto, bussi või haagissuvilaga, kombineerides näiteks kolme Balti riigi külastust.

Kahtluseta tuleb uute lennuliinide avamise, parema teeninduse, omanäoliste turismitoodete ja nende piiri taga tutvustamise nimel töötada korraga. Nagu välisturistide huvi on kahandanud mitme teguri koosmõju, tagab sama ka selle kasvu, kui ettevõtjad ja riik koostööd teevad.