Endiste Skanska võtmeisikute uus tulemine

Eelmisel aastal leidis Skanskas aset tõsisem pereheitmine - lahkusid nii ettevõtte tippjuhid kui ka hulk tähtsuselt järgmisi mehi. Möödus vaid mõni kuu, kui samad mehed otsekui nõiaväel said tegusa ehitusfirma Sherman omanikeks. Kuni tolle hetkeni oli Shermani omanikuks vandeadvokaat Eerik Entsik.

Esimese objekti ehitamist alustas Sherman juba siis, kui firma ainuomanik ja juht oli veel vandeadvokaat Eerik Entsik. Viimase osalus hakkas "lahustuma" eelmise aasta sügisel ja alles tänavu aasta maiks kandusid kõik Shermani aktsiad üle Skanska endistele divisjonijuhtidele Kaupo Kolsarile, Tiit Kõndile, Kajar Kruusile jt. Ning kokku saab Shermanis tööd paarkümmend Skanska endist töötajad.

Vandeadvokaat Entsik aga ei soovi oma rollist rääkida. Ka Shermani vastsed omanikud on oma ärist rääkides kidakeelsed.

"See ei ole Skanskast välja kasvanud firma, lihtsalt on inimesi, kes on Skanskas tööl olnud," ütleb Shermani suurosanik ja juht Kaupo Kolsar. Üsna kategooriliselt ei soovi Kolsar aga vastata küsimusele, kas ta töötas Shermanis juba sel ajal, mil ettevõte kuulus advokaat Eerik Entsikule.

Teine osanik Kajar Kruus, kes veel praegugi on vormiliselt kahe Skanska tütarfirma nõukogu liige, ei kuule esimese kontakti ajal telefoni teel küsimusi ja tahab neid kirjalikult. "Kui olin otsustanud eelmise aasta sügisel Skanskast lahkuda, sain mitmeid huvitavaid tööpakkumisi, sealhulgas pakuti juhatuse liikme kohta Skanskas. Pool aastat võtsin erinevaid pakkumisi kaaluda, kuni endine kolleeg Kaupo Kolsar kutsus mind partneri staatuses tööle Shermanisse," kommenteerib Kruus kirjalikult.

Olgu kuidas on, kuid tankinimelisel Shermanil läheb hästi. Kõigest aastaga on nullist alustanud ettevõte saanud ehituslepingud juba 600 miljoni krooni eest.

Rekordilise tulemuse kohta annab ettevõtte suurosanik Kaupo Kolsar lihtsa ärinipi: "Tuleb tutvusi omada." Ja mehel tutvusi jagub - ta tunneb ärimehi Mati Tusovit ja Oliver Kruudat juba nooruspõlveaegadest Põlvas.

Muide, Tusov on advokaat Eerik Entsiku võtmeklient ja jõudis pool aastat ka Shermani osanik olla, aga väljus ehitusärist eelmisel nädalal. Ajakirjanikuga rääkimisest ütleb Tusov viisakalt ära.

Ehitusringkondades aga räägitakse Shermanist hoopis kui Jaanus Otsa firmast. "Shermanist räägitakse linna peal kui Jaanus Otsa ärist. Palju sellest tõtt on, pole minu asi," ütleb Jaanus Otsa mantlipärija, Skanska uus juht Olle Horm.

Skanska eksjuht Jaanus Otsa vannub jumalakeeli, et tema pole Shermaniga seotud. "Olen kuulnud küll igasuguseid kuulujutte, mida ma ei kommenteeri," ütleb Otsa. Ka Olaf Herman lükkab ümber seose Shermaniga. Shermani nimi on siis juhuslik?

"Mina peaksin sellise nime pärast olema kõrvust tõstetud. Tallinnas on ka minu nimeline torn ja Narvas kindlus, Shermani-nimeline tank oli sõja ajal," ütleb Olaf Herman.

Skanska praegune juht Olle Horm on toimuvast nördinud. Eelmise aasta oktoobris-novembris oli Skanskas "plats puhas" ja osa kohti on seni vakantsed.

"Mulle käib pinda, et üks neist divisjonijuhtidest jättis lennujaama projekti pooleli. Ehitusringkondades ei peeta sellist käitumist viisakaks," ütleb Horm.

Jutt käib 12 aastat Skanskas töötanud Tiit Kõndist, kes on Shermani kolmas osanik. Mees ise peab end lojaalseks töötajaks, aga ei soovi lennujaama projekti poolelijäämist kommenteerida.

"Kui ühest toimivast ehitusfirmast tekib teine ehitusfirma, mis on üsna edukas, on see loomulikult päris hull väljakutse. Kerge pole see olnud, aga elame üle," lisab Horm.

Tema oma ehitusfirmat luua ei saaks, sest erinevalt Skanska endistest juhtidest Otsast ja Hermanist on Hormi juhatuse liikme lepingus ka konkurentsikeelu punkt.

Shermani juht Kaupo Kolsar kinnitab, et pole oma osalust Shermanis peitnud.

Küsimustele vastab Shermani juht ja partner Kaupo Kolsar.

Ma ei saa välistada, et Otsa, Koger, Herman, Luman või Annus saavad kunagi selle ettevõtte osanikeks. Isegi Teie osalust ei välista.

Ei ole kunagi osalust peitnud, selleks ei olnud ühtegi põhjust. Osaluse omandasin äriregistris fikseeritud ajal. Entsik oli ettevõtte osanik ja juhatuse liige.

Pärast üle 12aastast tööd Skanskas sain mitu pakkumist jätkata konkureerivates ehitusfirmades juhatuse liikmena. Otsustasin aga end proovile panna ettevõtluses, kogemused ja aeg tundusid selleks sobivad. Kajari ja Tiiduga ühiseid plaane ei pidanud.

Kogu aeg on arvatud, et Lasnamäele rajab Loopealse elurajooni Skanska, kuid tegelikult polegi see nii - vaikselt on projekti arendajaks saanud hoopis ehitustandem Rand-Tuulberg.

"Aa, kus see lukuauk on?" küsib Tallinna linnapea Edgar Savisaar suurt võtit käes hoides. On märtsi lõpp ja avatakse esimesi munitsipaalmaju Lasnamäel Loopealsel. Ajakirjanikud on kohal, linnapea särab uhkusest. Avamiselt tehtud reportaažides kõlab, et linn hakkab Skanskalt 680 korterit rentima. Tegelikkus on aga teistsugune.

Möödunud sügisel läksid üsna ootamatult lahku Skanska ning kauaaegsete juhatuse liikmete Jaanus Otsa ja Olaf Hermani teed. Otsust põhjendasid mõlemad osapooled väga diplomaatiliselt, kuid ehitusfirma omanikele ei saanud märkamatuks jääda kõrgelttasustatud juhatuse liikmete erakinnisvaraäri.

Tallinnas Pärnu maantee äärse Tere maja arendus tõi Aadel Ehituse omanikele 22 miljoni kroonise puhaskasumi.

Firmast kuulus pool Mati Tusovile, Oliver Kruuda paremale käele kinnisvaraarenduses, ning Otsale-Hermanile kummalegi 25 protsenti. Meeste osalus ilmus välja hiljem, algul oli Aadel Ehituse omanikuks advokaat Eerik Entsik.

Teine projekt, mille tagant paistavad Otsa ja Hermani kõrvad, on 11-korruseline korterelamu Pirita teel.

Sealsetest korteritest kakskümmend kuulusid osaühingule Vivamer, mille omanik oli kuni eelmise aasta oktoobrini jällegi advokaat Entsik. Osalus vormistati Tusovi firmale Sabreena, kui ajakirjanik hakkas asjaosalistele küsimusi esitama. Kuid enne Otsa ja Hermani Skanskast lahkumist toimus veel üks laiema tähelepanuta jäänud vangerdus ühe Skanskale kuulunud hoonestusõigusega.

Kolm aastat tagasi võitis Skanska konkurentide üsna suure kära saatel Lasnamäel Loopealse kinnistute hoonestusõiguste konkursi. Keskerakondliku linnavõimu ühe ideoloogilise alustala järgi - "5000 eluaset Tallinnasse" - on Loopealse üheks olulisemaks munitsipaalelamute ehituspiirkonnaks.

Anda 680 korterit 30 aastaks linnale rendile, on nii magus äri, et Skanska juhte kahtlustati toona kokkumängus linnavõimuritega. Linn on arvestanud, et maksab 30 aasta jooksul Loopealse korterite eest kokku 1,165 miljardit krooni.

Läinud aasta aprillis, kuu aega pärast hoonestusõiguste seadmise lepingute allkirjastamist, saatis Skanska linnavalitsusele kirja, milles teatas hoonestusõiguste võõrandamisest osaühingutele Loopealse Elamu ja Loopealse Arendus.

Omanikeks on neil firmadel Tartu ehitusettevõtjatele Raivo Rannale ja Aivar Tuulbergile kuuluv Vallikraavi Kinnisvara ning Talinvest Suprema Väärtpaberite AS.

Investorite nimesid, kes peituvad Talinvesti taha, ei õnnestu kahjuks teada saada. "Ei, mina pole kindlasti seotud," lükkab Otsa tagasi tema võimaliku seose Loopealse Elamu ja Loopealse Arendusega.

Otsa ja Tuulberg kinnitavad, et Skanska ja Vallikraavi Kinnisvara sõlmisid koostöölepingu Loopealse projekti teostamiseks juba enne linnale pakkumiste esitamist. "See oli Skanska EMV nõukogu otsus, et Skanska EMV ei võta Loopealse projektis arendaja-omaniku riski," selgitab Otsa.

Et konkursil osaleda, leidis Skanska partnerid, kes võtsid arendajariski enda kanda. Hoonete arendamiseks sõlmiti koostöölepingud Vallikraavi Kinnisvara ja elamute haldamiseks Viimsi Valduste OÜga. Vastavalt lepingule andis Skanska linna nõusolekul hoonestusõiguse ja seega ka arendajarolli tasuta üle Vallikraavi Kinnisvarale.

Ehitusleping jagati kaheks, natuke üle poole ehitab Skanska ja ülejäänud ehitusfirma Rand & Tuulberg. Viimase osast on alltöövõtjana suure tüki endale ampsanud Skanskast lahkunute ehitusfirma Sherman.

Horm: Skanska polnud finantseerimisest huvitatud

"Mina, natuke aega siin majas olnuna, seda väga imelikuna ei näe. Ma detailselt tausta ei tea, aga Skanska võitis selle pakkumise ja siis äkki Skanska kontsern otsustas, et nemad pole huvitatud finantseerimisest. Tänu sellele leitigi Eesti kohalik finantseerija," kommenteerib tehingut Skanska praegune juht Olle Horm.

Raivo Rand ja Aivar Tuulberg on Tallinnas jõuliselt sisenenud munitsipaalmajade arendamise- ja ehitamise turule, sest lisaks Loopealsele kerkib nende ettevõtmisel Lasnamäele Raadiku tänava äärde lähiaastatel kuni 1176 munitsipaalkorterit, mis antakse linnale 20 aastaks rendile.

Ehitusärimees Aivar Tuulbergi sõnul ta ei tea, kes on Talinvest Suprema Väärtpaberite taga.

Küsimustele vastab Aivar Tuulberg, aktsiaseltside Rand & Tuulberg Grupp ning Vallikraavi Kinnisvara aktsionär.

Skanska ja Vallikraavi Kinnisvara sõlmisid koostöölepingu Loopealse projekti teostamiseks juba enne Tallinna linnale pakkumiste esitamist. Kuna Skanska ei saanud pakkumises osaleda omanikuna, kuid oli huvitatud ehitamisest, lepiti kokku Vallikraavi Kinnisvara osalemine investorina. Hilisem hoonestusõiguse andmine Vallikraavi Kinnisvarale oli lihtsalt nimetatud koostöölepingu täitmine.

Hoonestusõigus pidi vastavalt enne pakkumist sõlmitud lepingule nagunii Vallikraavi Kinnisvarale üle minema, seega mingit raha ei makstud. Ühe osapoole soov oli ehitada, teisel investeerida.

Skanska ehitab Loopealsel üle poole kogumahust, ehitusfirma Rand ja Tuulberg ülejäänud osa.

Sherman on üks paljudest Rand ja Tuulbergi alltöövõtjatest. Ehitusturul valitses tollal ja on ka praegu terav konkurents - peatöövõtja jaoks on määrav odavaim hind.

Kuna pankade nõutav omafinantseering osutus esialgselt planeeritust suuremaks, otsustasime riskide hajutamiseks kaasata täiendavaid finantsinvestoreid. Investeerimislepingute sisu on konfidentsiaalne, mis on täiesti tavapärane ega kuulu ühepoolselt avaldamisele.

Hetkel tegeleme projekteerimisega. Esialgu on plaanis teisel poolaastal alustada.