Hapud viinamarjad

Eilse Äripäeva uudis Mart Laarist, Gloria veinikeldrist ja keelatud veinist tekitas elava diskussiooni: miks peab sellistest asjadest kirjutama ja nii suurel pinnal. Kui seaduselooja ise ei järgi kehtivaid reegleid, on see taunimist vääriv ja ka piisav põhjus kajastamiseks. Kui meil on veinide nõuded liiga bürokraatlikud, siis tuleb neid muuta, aga tipp-poliitik ei saa neid eirata. Ja alkoholiregister pole ainus aspekt. Tekib küsimus, kas Gloria veinikeldris olnud veinidelt tasuti korrektselt kõik maksud. Õigemini: kas neilt oleks tasutud kõik maksud, kui teema poleks meediasse jõudnud. Summad on väikesed, aga põhimõttelised. Asjaosalised väidavad, et tegu oli kahetsusväärse eksitusega. Noor töötaja müüs veini, mida ei oleks tohtinud müüa. See põhjendus on imelik, sest veini ostul väljastati arve, kus oli kirjas veini nimi ja hind, toode oli veinikeldris müüdavate veinide nimekirjas. Seda sai osta, mitte maitsta.

Hoopis imelik oli aga esialgne selgitus: tegemist oli mingilt ürituselt üle jäänud veiniga.