Lenny andis usu tagasi

Christel Karits 13. juuni 2008, 00:00

Pärast Bobi tuleb Lenny, Massive Attack jääb Lennarti hooleks ja nagu ülaltoodud veerust lugeda võib, ei kahetsenud keegi kohalolijatest.

Oleme koos kolleeg Margitiga Saku Suurhallis juba kell 19, väljakuulutatud kontserdi alguseni jääb veel pool tundi.

Mõistagi on sel kellaajal rahvast veel hõredalt, kuid oleme varajased, sest soojendaja pidi ka kultusbändi staatust omama.

Erikülalise, kelleks on Briti indie-rokibänd Spiritualized, on Lenny ise välja valinud. Eesti publiku ees on nad kaks nädalat pärast oma uue ja kauaoodatud albumi ilmumist.

"Publik on eilse kontserdi omast tunduvalt noorem," nendib keegi kõrvalseisjatest. Margit teab öelda, et sel korral, kui Lenny staadionikontserdi andis, oli keskealist rahvast tunduvalt rohkem.

Inimesi tilgub juurde ja minutid liiguvad. Umbes kolmveerand tunni pärast jõuab Spiritualized lavale.

On seal umbes 45 minutit ja ajab hetkekski publikuga suhtlemata oma asja.

Mõtlen, et kas see ongi nüüd uus trend, seista saali poole küljega? Muidugi pole suurhalli akustika kiita, aga keda see üllatab.

Pigem on juba põnev ennustada, kuivõrd hästi keegi kehvast olukorrast välja tuleb ning oma hääle ja sõnumi maksma paneb.

Kõrvalseisjatest suurem osa räägib telefoniga, publikut lisandub tasapisi.

Mõni minut pärast poolt üheksat soojendaja lõpetab ja heidab hetkeks pilgu ka kuulajatele.

Järgneb ootepaus ja uskumatu - kestab üle tunni. Kaaslased tõdevad väsinud jalgu raputades, et on juba unustanud, miks nad siia tulid.

Paarkümmend minutit pärast poolt kümmet saabub Lenny koos oma bändiga ja haarab esimese looga publiku pihku.

Muidugi on suur osa saalisolijatest ka fännistaatuses ja ühendkoor laulab hetkegi kõhklemata staari taktikepi all kaasa.

Ma pole muusikakriitik, kuid tavakuulajana oli kontsert minu jaoks hästi üles ehitatud ning pakutud meeleolud haarasid endasse.

Kui Bob Dylani andunud fännid kurtsid, et tema suurimad hitid jäid Saku Suurhallis kõlamata, siis Lenny puistas austajate rõõmuks vanu häid lugusid nagu varrukast. Ja andunud fännid tundsid end muusikataktis hõljutades, justkui oleks neile langenud taevamanna.

Siin ülevaade esitatust järjekorras neile, kes ei käinud, et nad teaksid, millest ilma jäid: "Bring It On", "Love, Love, Love", "Always On The Run", "Dig In", "Fields Of Joy", "It Ain't Over Till It's Over", "Stand By My Woman", "Stillness Of Heart", "I'll Be Waiting", "Tunnel Vision", "Back In Vietnam", "Where Are We Runnin'", "American Woman", "Fly Away", "Let Love Rule", "Belive", "Love Revolution", "Are You Gonna Go My Way".

Viimase loo ajal põgenes staar lavalt ja laskus publikusse.

Armastuse revolutsionääri jäi saatma tuhandete käte meri.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:54
Otsi:

Ava täpsem otsing