Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Novaatori uudised

Villu Päärt 13. juuni 2008, 00:00

Inimeste liikumisteed polegi nii juhuslikud, kui arvati - jälgides mobiiltelefonide abil 100 000 inimese asukohti, püüdsid teadlased kokku panna kõikehõlmavat pilti inimeste liikumisteede kohta.

Töö üks lõppjäreldusi on, et inimesed on oma harjumuste orjad, käies taas ja taas ühtedes ja samades paikades, kirjutas BBC.

Tavaliselt ei liigu inimesed rohkem kui 10 kilomeetri raadiuses, selgub äsja ajakirjas Nature avaldatud uuringust.

USAs Bostonis asuva Northeasterni ülikooli teadlane Marta Gonzalez ütles, et oleks suurepärane, kui kõik mobiilioperaatorid võimaldaksid ülikoolidel juurdepääsu oma andmebaasidele, sest seal leidub väga palju põnevat infot.

Teadlased on varem püüdnud inimeste liikumisi jälgida GPSi või küsitluste abil, kuid mõlemal puhul on takistuseks kõrge hind. Samuti on tehtud katse dollarikupüüridega, püüdes nende liikumise abil kokku panna pilti inimeste liikumisest. Selleks kasutati veebilehe wheresgeorge.com andmestikku..

Varasemad uuringud on jõudnud järeldusele, et inimeste liikumine on üsna suvaline ning ei erine oluliselt toitu otsivate imetajate liikumisest.

Kuid värske uuringu autorid on veendunud, et nende andmed anonüümsete mobiilikasutajate liikumisest on tõele oluliselt lähemal. Rahatähed vahetavad omanikku ning nende abil ei saa indiviidi liikumisest eriti palju teada.

Sellesse uuringusse valiti 100 000 juhuslikku anonüümset mobiilikasutajat. Andmed jälgitava kohta lisandusid andmebaasi iga kord, kui inimene kasutas telefoni helistamiseks või sõnumi saatmiseks-saamiseks. Andmeid koguti poole aasta jooksul.

Selgub, et valdav osa inimesi liigub väga väikesel alal - umbes viie kuni kümne kilomeetri raadiuses. Samas leidub neid, kes liiguvad regulaarselt mõnesaja kilomeetri piires.

Inimeste liikumine jälgib kindlat matemaatilist seaduspära. Aga nii need, kes liikumine piirdub väikeste distantsidega, kui ka need, kes liiguvad pikemate vahemaade taha, kipuvad ikka ja jälle tagasi pöörduma samadesse paikadesse.

Teadlaste sõnul on see hea uudis, sest seda teadmist ära kasutades on võimalik luua matemaatilisi mudeleid, kuidas inimesed ühiskonnas liiguvad. Liikumistrajektoorides leiduvaid sarnasusi on võimalik praktiliselt ära kasutada.

Näiteks Londoni hügieeni- ja troopiliste haiguste kõrgkooli professori John Clelandi sõnul saab uuringutulemusi kasutada nakkushaiguste leviku jälgimisel.

"Linnugripi puhkemisel täiesti ilmselt," ütles ta. "Kui meid tabab õhu kaudu leviv nakkushaigus, siis on inimeste liikumistrajektooride teadmine kriitilise tähtsusega."

Kuigi selle uuringu ulatus on pretsedenditu, pole see esimene kord, kui mobiilsidetehnoloogiat kasutati inimeste liikumisteede kaardistamiseks.

Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlased koostasid mobiiltelefonisignaalide põhjal reaalajas toimiva Rooma liiklusmudeli. Microsofti projekt Lachesis uurib võimalust, kuidas äärelinnadest töölkäijad võiks mobiiltelefoni abil leida optimaalse tee tööle ja tagasi.

Samuti kasutatakse mobiiltelefonisignaale kurjategijate tabamisel. Näiteks Itaalia politsei sai nii jälile Hussain Osmanile, mehele, keda seostatakse Londoni enesetapurünnakutega.

Samuti on olemas kommertsrakendused: vanemad saavad jälgida oma lapsi ning sõbrad võivad tellida endale märguande, mis annab teada, kui keegi sõpradest asub samas piirkonnas.

Kuid tulevik toob ilmselt veel palju muudki, sest mobiiltelefoni külge on võimalik panna hulgaliselt sensoreid, mille abil on võimalik kasutajat ja tema harjumusi jälgida.

Nokia näiteks töötab sensorite kallal, mis annaksid teavet õhukvaliteedi kohta. See võimaldab kiiresti koostada väga mahukaid andmebaase õhukvaliteedi või -saaste kohta.

Mida Eesti teadlased mobiiltelefonide liikumist uurides on avastanud, loe järgmise teisipäeva Äripäevast.

Aafrika kõrbetes toodetud päikeseenergiaga võiks elektriga varustada 600 miljonit aafriklast, kes praegu ajavad läbi ilma elektrita, aga samuti võiks elektrit Aafrikast Euroopasse tarnida.

Aafrika kõrbeid kuumutavast päikesest saadav energiahulk võrdub energiaga, mis on võrdne 1,5 barreli naftaga ühelt ruutkilomeetrilt, ütles Vahemeremaade taastuva energia koostöökogu projektijuht Gerhard Knies Nairobis peetud rohelise energeetika konverentsil, teatas AFP.

"Päikesekiirgus on suurim energiaallikas ning parim koht päikesekiirte kogumiseks on kõrb. Kõrbetele langeb päikesekiirgusena 700 korda rohkem energiat, kui inimkond kasutab."

Knies tõi võrdluse: kõrbetele langev päikeseenergia võrdub igal aastal sellise naftakogusega, mis kataks kõrbeid 25 sentimeetri paksuse kihina.

Konverentsi korraldajaid Nicholas Dunlop selgitas, et energia kogumiseks tuleks kõrbetesse ehitada peeglitest ja torudest võrgustikud, mis kuumutaksid vett. Kuum vesi käivitaks auruturbiini. Dunlopi sõnul on see lahendus fossiilsete kütuste põletamisega võrreldes loodusäästlik ja lihtne. "Kui torud ja peeglid on valmis ehitatud, siis sellega kulud ka piirduvad. Ülejäänu eest hoolitseb juba jumal," ütles ta.

Saksamaa päikeseenergiasektor võib kergendunult ohata - subsiidiume vähendatakse kardetust vähem ning samal ajal meelitab atraktiivne sektor järjest uusi investeeringuid.

Elektroonikaettevõte Bosch teatas, et investeerib üle 500 miljoni euro saamaks enamusosalus Saksa päikeseenergiaseadmete tootjas Ersol, kirjutas AFP.

Analüütikute sõnul on tegemist siiani kõige julgema sammuga päikeseenergia ettevõtetesse investeerimisel. Šveitsi Sarasini panga eksperdi Matthias Faweri arvates on sellise suure ettevõtte turule sisenemine väga positiivne märk.

Päikeseenergia kasvupotentsiaali peamine tõukejõud on tõusev nafta hind ning fossiilsete kütuste ammendumine. "Järgmise kümne aasta jooksul kasvab turg igal aastal 20 protsenti," ennustas energiaekspert Carsten Koernig.

Ainuüksi Saksamaal, mis on Euroopas päikeseenergia tootmise liider, eeldatakse müüginumbrite kahekordistumist lähema kolme aasta jooksul. Edasi kasv ainult kiireneb. "Ja mitte ainult Saksamaal. Kõik riigid taipavad peagi, et meil pole piisavalt energiaallikaid," ütles Koernig.

See on ilmselt üks neist küsimustest, millega antropolooge kõige enam tüüdatakse. Põhjus on võib-olla veidi üllatav - oma elu alguses oleme kõik naised. Kõik me alustame väikese rakkudepallina, millest kiiresti kujunevad erinevad kehaosad. Enne kuuendat nädalat ei ilmne lootel mingisuguseid soolisi erinevusi, kirjutas LiveScience.

Kui lootel on olemas Y-kromosoom, muudab selle abil toodetav testosteroon suguorganite eellasteks olevad pungad munanditeks.

Rinnad ja rinnanibud on paigas juba enne, kui testosteroon mõjuma hakkab. Teisisõnu üteldes on meestel rinnad seetõttu, et need on olemas juba enne, kui loode meheks kujuneb.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:36
Otsi:

Ava täpsem otsing