Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Professionaalne rahapõletamine

    Tänaseks on saanud täpselt kolm aastat ajast, mil soetasin Hansapanga Ida-Euroopa fondi osakuid. Kui need nüüd müüki panna, teeniksin veidi üle 17 krooni osaku kohta, mis teeks investeeringu tulukuseks 11,7 protsenti. Sellega oleksin viimase 12 kuu inflatsiooni küll tasa teenitud, aga kahe eelneva aasta inflatsiooni jagu (mida on kokku 11 protsenti) on investeeringu väärtus tegelikult kahanenud.
    Ehkki Hansapanga Kesk- ja Ida-Euroopa fondi puhul on Fondikeskuse andmetel tegemist kõige kehvema tootlusega fondiga (osaku puhasväärtus on kukkunud 12 kuuga üle 42 protsendi ja aasta algusest 38 protsenti) ehk teisisõnu kõige suurema professionaalse rahapõletajaga, pole tegemist kaugeltki mitte erandiga. Pigem vastupidi. Kui võtta lahti aripaev.ee keskkonnas oleva investorirubriigi fondid või Balti fondikeskkonna kodulehekülg, näeme, et suures või väga suures miinuses on enamike fondide tootlused. Enamik neist on mitmekümneprotsendilise kukkumisega fondid. Eranditeks on vaid Venemaa-suunalised fondid ja nn globaalsed fondid, mis on suutnud pakkuda positiivset tootlust.
    Kuna suurem osa Eesti investorite investeeringud on paigutatud siiski Kesk- ja Ida-Euroopa-suunalistesse fondidesse (mäletate, veel kaks aastat tagasi oli fondijuhtide ja analüütikute suust kuulda vaid ühte mantrat - KIE ehk Kesk- ja Ida-Euroopa), on hakanud investorid eelkõige nendest fondidest väljuma. Nii on sellesama Hansapanga Ida-Euroopa aktsiafondi osakuomanike arv aastaga vähenenud 660 osakuomaniku ehk 12 protsendi võrra. Märkimisväärselt on väljunud investoreid ka SEB mitmest fondist. Protsentuaalselt on suurima investorite kaoga Trigoni fondid, aga seal läks ilmselt osa kliente koos fondijuhtidega Avaroni üle.
    Tegelikult võtavad investorid raha fondidest välja ka mujal maailmas. Nii olid meil aktiivselt tegutseva Rootsi varakapitalifirma East Capitali fondid kaotanud mai lõpuks viiendiku oma väärtusest, mille üheks põhjuseks on ka investorite lahkumine.
    Majandusleht Financial Times kirjutas märtsi lõpus, et selle aasta esimese kolme kuuga võtsid investorid aktsiafondidest välja kokku 100 miljardit dollarit (neist 20 miljardit arenevate turgude fondidest). Esimeses kvartalis kasvas maailma 25 suurema fondi varade maht vaid ühel -Pimco võlakirjafondil.
    Eesti fondijuhid on üsna rahulikud ja soovitavad seda ka investoritele. Samuti antakse investoritele nõu jälgida fondi tootlikkust teiste samasuguste fondide tootlikkusega. "Tootluse puhul ei näe ma muretsemiseks põhjust, kui fondi tootlus ei ole märgatavalt halvem turu keskmisest," kommenteeris Avaroni partner ja fondijuht Valdur Jaht Äripäevale märtsi keskel.
    Maailma suuremate fondijuhtide esindajad on aga murelikud, sest raha läheb traditsioonilistest fondidest välja. Eelkõige börsil kaubeldavatesse fondidesse (ETF) ja muudesse alternatiivsetesse investeerimisfondidesse (riskifondid, erakapitalifondid jne). Analüüsikeskuse McKinsley märtsis valminud uuringu kohaselt on järgmisel kolmel kuni viiel aastal toimuvad muutused suuremad kui eelneva kolme kümnendi jooksul kokku. Kui eelnevate aastatega on fondide maht kasvanud kahekohaliste protsendinumbrite võrra (seda meilgi), siis selleks aastaks prognoositakse kasvunumbriks vaid kaks protsenti. Mida siis peaks investor olukorras, kus professionaalid tema raha põletavad, tegema? Kas jääma külma kõhuga pealt vaatama ning ootama helget tulevikku ja laskma selle eest varahaldusfirmadel teenustasu võtta?
    Arvan, et investorid võiksid olla julgemad ise otsuseid vastu võtma. Kurb on muidugi see, et investeerimisfirmadest üldiselt nõustamist ei saa. Äripäev on korraldanud eksperimente, mille kurvaks kogemuseks paistab välja, et pigem on tegemist müügitöö kui nõustamisega. Erandid on investeerimispank LHV ja investeerimiskonsultatsioonifirma Tark Investor OÜ, kust saab ka korralikku investeerimisalast nõustamist. Muidugi ei tasu unustada Äripäeva investeerimisrubriiki.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.