Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Päikese rahunemine viib globaalse jahenemiseni

13. juuni 2008, 10:47

Päikese pinda katavad aeg-ajalt tumedad
laigud, mida nimetatakse päikeseplekkideks. Nende temperatuur on umbes
tuhat kraadi madalam ning neid seostatakse päikeseloidete suurenenud
esinemisega, mis toovad Maal kaasa magnettorme. Nüüdseks on päikeseplekid juba
mõnda aega olnud kadunud ning teadlased on hakanud muretsema tagajärgede pärast,
mida sellise olukorra jätkumine kaasa võiks tuua.

Rahulikumad perioodid Päikese aktiivsuses on normaalsed ning isegi regulaarsed. Praegune vaikusperiood on aga veninud natuke liiga pikaks. Hiljuti kohtusid Montana osariigi ülikooli korraldatud konverentsil sada päikeseuurijat üle maailma, kellel esialgu ei ole olukorrale mõistlikku seletust, kirjutas Daily Galaxy.

„Päike on jätkuvalt surnud,“ ütles Saku Tsuneta Jaapani riiklikust astronoomiaobservatooriumist, viidates päikeseplekkide puudumisele. „Tasapisi on olukord hakanud teadlastele muret valmistama.“

Päikese aktiivsust iseloomustab 11-aastase kestusega tsükkel. Tsükli keskel on aktiivsus kõige suurem ning madalseisus vahetub üks tsükkel teisega. Viimase tsükli tipp oli 2001. aastal ning aasta eest oleks pidanud olema põhi ning praeguseks peaks Päike olema juba aktiivsust suurendamas, et 2012. aasta paiku tipus olla.

Tsuneta sõnul ei ole astrofüüsikud ilmaennustajad ega oska tulevikus toimuvaid protsesse ennustada. Saab vaid vaadelda ning järeldada, et praegune olukord ei klapi hästi Päikese reeglipärase käitumisega. Samas on minevikus siiski registreeritud 50-aastane periood, mil Päikesel plekke ei olnud. Päikeseplekkideta ajavahemikku aastatel 1650-1700 on jahedama õhutemperatuuri tõttu nimetatud ka väikseks jääajaks. Ehk on jahenemine ja Päikese aktiivsuse languse samaaegsus juhuslik kokkusattumus? Teadlaste arvamused lähevad siinkohal lahku.

Kui me tõepoolest seisame järgmise minijääaja lävel, siis võib ta saabuda kiirelt ja ootamatult. Gröönimaa ja Antarktika jääkilpide puursüdamike alusel on tehtud kindlaks mitmeid järske jahenemisperioode. Näiteks 12 000 aasta eest oli viimane jääaeg taandumas, kuid küllalt kiirelt muutus kliima järgmiseks tuhandeks aastaks umbes viie kraadi võrra jahedamaks. Kas midagi sellist võiks taas juhtuda?

Maa orbiidi karakteristikud viitasid sellele, et soojenemistrend oleks 12 000 aasta eest pidanud jätkuma. Miks see nii ei läinud, on teadlaste seas elavalt vaieldud teema. Osa teadlasi usub, et seletuseks võiks olla Päikese väiksem aktiivsus. Kui see on nii ja praegune vaikne periood kestab edasi, võib Maa kliimat oodata paljuräägitud soojenemise asemel hoopis kiire jahenemine.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. June 2008, 11:02
Otsi:

Ava täpsem otsing