Korterihinnad aastaga pea 25% vilinal langenud

"Pärnus on täielik häving! Seal on turg ikka täitsa surnud ja õhus on juba selline lehk!" sõnas Grand Kinnisvara OÜ tegevjuht Marek Kerna. Buumiajal tippu aetud hindade langusest hoolimata linnas korterite müük ei edene. Samas loodavad arendajad imesid.

Kui Kuressaares hoiab korteriturgu käigus välismaalaste veel jätkuv huvi, siis Tartus käib nokk kinni ja saba lahti.

See-eest Narvas võib korterite müügis mingitki arengut oodata, kuna buumi jooksul ei jõutud hindu kõrgeks kruvida. "Tallinnas on juba Mustamäe korterite valik nii suur, et mine lolliks... Aga Pärnus on veel hullem!" lisas Kerna.

Uus Maa Kinnisvarabüroo kinnisvara analüütiku Annika Jakobsoni hinnangul oli Pärnus seni võetud suund väljastpoolt linna tulijatele. Kohalikele kujunesid arenduste hinnad liiga kõrgeks. Rannaalade kõrval küsiti teisteski rajoonides korterite eest meelevaldseid hindu. Nüüd aga äkki väljast tulijaid enam pole ja paljudel arendajatel on vesi ahjus.

Majandusarengut vaadates pole Jakobsoni tõdemusel kinnisvara puhul põhi veel käes. "Tõusuni on pikk tee. Stabiilsust on enne vaja."

Samas Virumaal ja ka sisemaal säilis korterite suhteline odavus ka buumi vältel ning nüüd on kukkumine seal väiksem kui mujal riigis. Seega on neis piirkondades ka suurem toibumise potentsiaal.

Tallinna korterituru indikaatorina soovitas Jakobson jälgida magalarajoone - on ju seal linna uustulnukate hüppelaud.

Erinevalt Kernast näeb Jakobson langust ka Saaremaal. Muu hulgas on põhjuseks välismaalaste jahtuv huvi.

Langus on Jakobsoni sõnul tingitud sellest, et inimestel on raske pankadest nii palju laenuraha saada, kui neil oleks tarvis. Samas ei saada lahti ka vanast kinnisvarast. Tuleviku suhtes ollakse pessimistlikumad ja oodatakse, mis saab edasi.

Kerna tõdemusel on just pankade laenupoliitika seisakus süüdi. Kui müümata vanades korterites elatakse edasi, siis uute ja asustamata korterite tühjana seismine neelab arendajalt palju raha. Tulemusena kukuvadki enim just uute korterite hinnad. Kauplemise käigus lüüakse hinnast 15 protsenti kohe alla. Järelikult on hinnad ka õhku täis.

Ka 1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter näeb turu pidurina pankade üha rangemat laenupoliitikat. Eriti liberalismi asendamist konservatiivsusega. "Pangad ise sõna eriti ei võta," nentis ta pettunult.

Eluasemelaenuturg on sõltuvuses kogu majanduse olukorrast.

Muutused maailma majanduses ja Eestis, kus majanduskasv langes 0,1 protsendi peale, on põhjustanud inimeste ebakindluse suurenemise.

Lisame siia veel töötuse kasvu ja kallinenud laenuintressid.

Kõige selle valguses on loomulik, et ka selline majandusvaldkond nagu eluasemeturg on languses.

Eluasemelaenu pakkuja seisukohalt võib öelda, et SEB eluasemelaenu standardtingimused ei ole oluliselt muutunud.

Iga projekti analüüsitakse eraldi. Laenusaaja maksevõime ning tagatise piisavuse korral tehakse ka positiivne laenuotsus.

Samas aga võib märgata, et laenutaotluste arv on vähenenud.

Potentsiaalsed laenuvõtjad on muutunud ettevaatlikumaks ja laenuvõtmise otsused on edasi lükatud, sest oodatakse võimalikku kinnisvarahindade languse jätkumist ning majandusolukorra stabiliseerumist. Siia hulka kuulub ka perede tulude ja kulude taseme jälgimine ning tasakaal.

Samuti võib hetkel laenutaotlejaid hirmutada baasintresside - kuue kuu Euribori - kõrge tase.

Samas aga intressitõusu riskiga peab laenu võttes nii või teisiti arvestama ja selle riski maandamiseks on võimalik ka intressi fikseerimine.