Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pankade kasumid kukuvad tänavu 35%
Aripaev.ee lugejate küsimustele vastas Eesti Pangaliidu ja Sampo Panga juhatuse esimees Aivar Rehe.
Mitu korda on pangad tänavu kokku nõudnud omafinantseeringu suurendamist?
Sellist statistikat pangandus üldiselt ei pea. Hinnanguliselt võiks välja käia vahemiku 25-35% kliendikontaktidest, kus kliendi ja panga täiendavate läbirääkimiste teemaks on omafinantseeringu suurendamine. Arusaadavalt on antud hinnanguline suhtearv eelmise aastaga võrreldes oluliselt madalam.
Kui suur on praegu ettevõtte suurim võlgnevus pangale?
Praegu on panga suurim sissenõudmise faasis olev riskantne laen 23 miljonit krooni.
Kuidas pankade kasumid sel ja järgmisel aastal käituvad?
Pankade kasumid alanevad 2008. aastal ja stabiliseeruvad 2009. aastal.
Võttes aluseks finantsinspektsiooni prognoosi laenude allahindluse suhtes 1,5 miljardit krooni 2008. aastal, prognoosin panganduse aastaseks kasumiks ca 3,2-3,5 miljardit krooni ehk 35% langust. Ka 2008. aastal on Eesti pangandus võrreldes Euroopa ja Skandinaavia panganduse efektiivsusnäitajatega positiivselt "eesliini vedaja".
Kas praeguses majanduslikus olukorras on mõttekas finantseerida laenu andes kortermajade ehitusi?
Kortermaja ehituste finantseerimisel 2008. aastal on tark pidada hoogu. Aktiivselt saab teha kõike administratiivset ja ehitus-tehnilisi ettevalmistustöid ning läbi rääkida investoritega, kuid aus on öelda, et pangad ei toeta "kopa maha löömist", kuna jooksev korterite laovaru on liiga suur. Samas piirkonniti, kus väärtustatakse varasemast rohkem logistikat, elukeskkonda, kus majades projekteeritakse varasemast enam ruutmeetreid elaniku kohta, kus on olemas piisav arv parkimiskohti jne, siis seda tüüpi kortermajadele on tekkimas peatselt taas suurem ostuhuvi.
Mida arvate sellisest säästmise vormist nagu börsile investeerimine?
Vabade vahendite investeerimine börsile on üks väga paljudest võimalustest teenida investeeritud rahalt lisaväärtust/tulu. Samas, tegemist on riskantseima raha paigutamise tegevusega.
Ma ei seosta börsile investeerimist säästmisega. Soovitan vabu vahendeid hoida kas hoiustes või investeerimisfondides, mis tagavad mõõdukama, kuid stabiilsema tulususe paigutatud rahale.
Kui Teil oleks valida üks riik peale Eesti, kus võiksite elada, siis mis see oleks ja miks?
See riik oleks USA. Ameerika on väga ettevõtlusele ja majanduse kasvule orienteeritud ühiskond. See nõuab indiviidi tasandilt pidevat survet olla ja tegutseda julgesti erinevalt. Olla valmis tulema mõttestambist välja. Mulle meeldib kiire elu, ja soovitavalt olla võitjate meeskonnas.
Kas vastab tõele, et eluasememaksega hädas inimesed võtavad kodulaenu maksmiseks SMS-laene ja muid jõhkra intressiga laene?
Mina ei ole praktikas kohanud juhtumeid, kus eluasemelaenu võtjad on mingeid finantseerimise vajadusi katnud SMS-laenuga. Küll aga oleme lahendanud tarbimislaenude lisafinantseerimise juhtumeid. Minu selge nõue - ei tohi võtta SMS-laene kodulaenude nn lisafinantseerimisel.
Autor: ÄP