Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Varased mandrid ägasid vihase happerünnaku all

16. juuni 2008, 12:25

Uus uurimus heidab valgust küsimusele, miks
pole Maa ajaloo esimesest viiesajast miljonist aastast säilinud ühtki kivimit
ehk tükikest tollastest mandritest. Vanimad leitud kivimid on alla nelja
miljardi aasta vanad ning teadlaste arvates võib põhjus olla selles, et
tolleaegsed mandrid olid tänasega võrreldes kordades võimsamate murendavate
tegurite küüsis.

Uurimus põhineb tsirkooni kristallide uurimisel. Tsirkoon on kivimeis vähestes kogustes esinev mineraal, kuid geoloogilistes uurimustes on tal täita ülioluline roll. Esiteks on tsirkoon vastupidav keemilisele murenemisele ning teiseks on tema koostises olevatest tsirkooniumi aatomeist osa asendunud uraani aatomitega. Uraan aga laguneb kindla kiirusega, mis teeb võimalikuks leitud tsirkooniterade vanuse kindlaksmääramise.

Vanimate tsirkooniterade vanuseks on määratud umbes 4,4 miljardit aastat, kuid neid sisaldavad kivimid ise on nooremad. Ehk siis tsirkoon on moodustunud magmakivimeis. Need kivimid on maapinnale sattudes murenenud ning terahaaval merre kantud ning setetest on lõpuks moodustunud liivakivi. Niimoodi võib üks väga vana tsirkoonikristall teha läbi mitu murenemistsüklit.

Ajakirjas Earth and Planetary Science Letters avaldatud artiklis väidavad Wisconsin-Madisoni ülikooli geoloogid Takayuki Ushikubo, John Valley ja Noriko Kita, et nii kivised kontinendid kui ka vedel vesi eksisteerisid Maal juba vähemalt 4,3 miljardi aasta. Kivimid murenesid happeliste vihmade käes väga kiirelt.

Ushikubo sõnul võib just murenemine pakkuda vastuse küsimusele, miks pole Maa varasest ajaloost meieni jõudnud ühtki kivimit.

Siiani on kivimite puudumist seletatud intensiivse meteoriitse pommitamisega ning on arvatud, et Maa võis olla kuum magmakera, kus kivimid polnud veel jõudnud hakata moodustuma.

Ushikubo töörühm uuris Austraalia lääneosast pärinevate tsirkoonikristallide isotoopkoostist ning järeldas selle põhjal, et uuritud mineraalid on kunagi kindlasti moodustunud mandrilises maakoores.

Samuti olid olemas tunnused, et tsirkoon on lähtekivimeist lahti murenenud maapinnal ning mitte ookeanisügavustes. „Murenemine toimub nii siin kui seal, kuid antud juhul näitavad liitiumi isotoobid selgelt, et tegemist on mandriliste tingimustega,“ ütles Ushikubo.

„Väga kiire murenemine Maa varases ajaloos on väga loogiline oletus,“ ütles uurimuse kaasautor Valley. „Seda on kahtlustatud, kuid siiani pole olnud selgeid tõendeid.“

Atmosfääris olev süsinikdioksiid seguneb veeauruga ning moodustab süsihappe. Mida rohkem on atmosfääris süsinikdioksiidi, seda happelisemaks muutuvad vihmad. Happelisem vihm aga murendab kivimeid palju kiiremini. Varase Maa atmosfääris võis süsinikdioksiidi olla isegi kuni 10 000 korda rohkem kui praegu.

Kui see oli nii, siis pidi tulemuseks olema tugev kasvuhooneefekt ning intensiivne murenemine. „Sellistes tingimustes kivimid lihtsalt lahustuvad,“ ütles Valley. Maapinnani jõudnud graniit kaoks geoloogilises ajaskaalas praktiliselt hetkega ning alles jääksid vaid mõned tsirkooniterad, mida teadlased praegu uurida saavad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. June 2008, 11:01
Otsi:

Ava täpsem otsing