Eesti eksport üllatas aprillis kahe miljardi lisakrooniga

Artikkel

- Uudised
- Enn Tosso
- 16. juuni 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti eksport üllatas aprillis kahe miljardi lisakrooniga
Standardi tegevjuht Enn Veskimägi ütles, et praeguses olukorras, kus sisetarbimine kahaneb, saabki kasv tulla ainult ekspordi pealt.
Veskimäe sõnul kasvas Standardi eksport sel aastal 11 protsenti ning järgmis aasta plaan näeb ette samamoodi 10protsendise kasvu.
"Siseturg ei kasva kuhugi ei sel ega järgmisel aastal," põhjendas Veskimägi panustamist ekspordile.
Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum ütles aripaev.ee-le, et 12,4 miljardi krooni suurune ekspordikäive aprillis on tema jaoks üllatus ning väga hea tulemus.
"Oleks oodanud umbes 11 miljardi kroonist käivet," ütles teadlane. "Seda ei saa tõlgendada muidu kui ainult väga hea märgina," lisas ta.
Samas hoiatas Kuum, et tegu võib olla ühekordse erakorralise kuuga, mistõttu tuleks seda numbrit põhjalikumalt analüüsida. "Üle hinnata siiski ei tohiks seda ning liigsesse eufooriasse ei maksa sattuda," sõnas ta.
Eesti Panga asepresident Andres Sutt ütles eile majanduse hetkeseisu kommenteerides, et vaatamata kõigele on siinne eksport heal tasemel. "Ekspordivõimekus on säilinud. Balti ja Põhjamaade majandused on seni raskes maailmamajanduse olukorras hästi hakkama saanud. See annab usku," lausus ta.
Balteco tegevjuht Marko Pählapuu ütles, et tema küll aru ei saa, kuidas Eesti eksport sai tänavu aprillis kasvada, sest nende turud on kõikjal kukkunud. "Ma ei mõista, kust selline ekspordi kasvunumber tulla sai!" imestas Pählapuu.
Pählapuu märkis, et kõige hullem on olukord Balti turgudel, kuhu ka enamik Eesti tootjaid müüb. "Ka lääne pool on lahja," märkis ta ning lisas, et ainult ida pool Venemaa ja Ukraina turgudel on kerget tõusu näha.
Kõige hullem on langus Eesti turul. "Müük on kahanenud kolmandiku võrra või rohkem. See on sama palju kui ka teistel ehitusmaterjalide tootjatel," märkis ta.
Pählapuu oli lähiaja suhtes samuti pessimistlik. "Eksporti pole lihtne kiiresti kasvatada ning loota, et ei tea, kust see kasv tuleb. Konkurendid on igal pool ees," ütles ta. Peale selle mõjutab eksporti lääne suunal maailma majanduse jahtumine.
Eesti majandus on kiirelt majanduskasvult järsult pidurdunud, kiire kohandumine võib aga rutem viia ka uue tõusuni.
"Ei ole kindlasti vaid selline pilt, et kõik on halvasti ja läheb veel halvemaks," märkis Eesti Panga asepresident Andres Sutt eile majandusülevaadet tutvustades.
"Kindlasti on kõige raskem praegu nendel, kel enne läks kõige kergemini: kinnisvaraarendajatel, ehituses ja neil, kes sõltuvad sisenõudlusest," rääkis Sutt.
"Kuna aeglustumine on olnud oodatust kiirem, siis äkki jõuame ka tõusule kiiremini. Mida kiiremini selle läbi põeme, seda parem. See on nagu haigusega, vindumine on kõige hullem," sõnas Sutt.
Hetkel kuum