Tartu Ülikool selgitab korterite müüki alla turuhinna

17. juuni 2008, 17:28

Tartu Ülikool teatas vastuseks aripaev.ee
kommentaaripalvele, et müüs üürilepingutega koormatud kortereid ja seetõttu
sõlmiti tehingud ka turuhinnast madalamal.

Aripaev.ee küsis eile, kas ülikool nõustub riigikontrolli etteheidetega, kas süüdlasi on karistatud või neilt hüvitist nõutud ning mida on puuduste kõrvaldamiseks ette võetud.

Tartu Ülikooli avalike suhete peaspetsialist Tuuli Härson edastas kõrgkooli vastuse, kus selgitati, et ülikool võttis kõik riigikontrolli aruandes sisalduvad soovitused ja nõuanded teadmiseks ning vaatab võimalikud kitsaskohad üle.

"Kellegi karistamiseks või kahju nõudmiseks puudub alus, sest kõik tehingud on teostatud korrektselt, ülikooli nõukogu otsustega ja ülikooli huvides. Kellegi karistamist või kahju nõudmist ei näe ette ka riigikontrolli aruanne," vahendas Härson.

Keegi ei soostunud turuhinnaga korterit ostma
Tartu Ülikooli selgitusest ilmneb, et väidetavalt turuhinnast odavamalt müüdud korterite enampakkumised kukkusid korduvalt läbi. Keegi ei tahtnud ülikooli kortereid osta, sest need olid koormatud üürilepingutega.

Ülikoolis tegutseb nõuandva kollegiaalse organina korterikomisjon, mille koosseisu kuuluvad ülikooli erinevate struktuuriüksuste töötajad - personaliosakonna juhataja Mari Nõmm, akadeemiline sekretär Ivar-Igor Saarniit, planeerimistalituse jurist Anu Lõhmus ning komisjoni esimehena haldusdirektor Riho Illak. Komisjon tegutseb nõuandva töökomisjonina ning teeb rektorile ettepanekuid. Eluruumidega seonduvad otsused langetab aga rektor.

Ülikool lähtus eluruumide müügihindade kinnitamisel eelkõige faktist, et elamispinnad olid koormatud kehtivate üürilepingutega. Selliste korterite hind pole võrreldav samas seisukorras olevate eluruumide hinnaga vabal turul. Seega ei nõustunud ülikool riigikontrolli aktis toodud järeldusega, nagu müünuks kool kortereid alla turuhinna.

Pealegi olid müüdud korteriomandid valdavas enamuses nõukogudeaegsed, mida ei olnud kunagi remonditud, v.a juhul, kui üürnik oli ise remonti teinud. Üksikutel juhtudel tegi ülikool tühjaks jäänud korterites hooldusremonti, et korterit uue üürniku kasutusse anda.

Tartu Ülikool rõhutas, et osad võõrandatud korterid olid kinnisvarabüroode poolt soovitatud hinnaga müügis aasta ja isegi kauem. Ülikool üritas kolme korteriomandit müüa korduvatel avalikel enampakkumistel üle aasta. Kogu müügiperioodi jooksul seisid eluruumid tühjadena ning olid sellisel kujul ülikoolile kahjulikud. Lõpptulemusena andis ülikool ühe korteriomandi üürile ning alandas kahe korteri hinda.

Avaldus korteri müügihinna alandamiseks suunati kontrollimiseks ning ettepanekute tegemiseks ülikooli haldusosakonda. Ülikooli haldusspetsialistid esitasid omapoolse hinnangu, mis saadeti rektorile. Müügihinna alandamise otsustuse langetas rektor, kaaludes eelnevat infot kui tervikut.

Küütri 4 - loenguteks sobimatu elamu sisehoovis
Tartu Ülikool oli nii riigikontrollile edastatud auditeeritud vastuses kui on ka täna seisukohal, et käitus Küütri 4 võõrandamisel ülikooli huve kaitstes ning ressursse säästes.

Riigikontrolli aktis viidatud eksperthinnangus kasutas hindaja kinnisvaratehingute võrdlusmeetodit. Võrdluses lähtuti peamiselt hoone asukohast, suurusest ja seisukorrast. Arvestamata oli jäetud Küütri 4 juriidiline staatus. See oli tehingu toimumise hetkel vallasasja reaalosa. Võrdlusobjektid eksperthinnangus olid aga kinnistud.

Oluliseks mõjuteguriks pidas ülikool ka fakti, et Küütri 4 kuulus ja kuulub tänaseni muinsuskaitse alla, millega kaasneb täiendavaid rahalisi kohustusi ning piiranguid. Näiteks poleks saanud olemasolevaid ruume suuremateks auditooriumiteks ümber ehitada, kuna ei tohtinud vaheseinu maha võtta. Lisaks puudus hoonele mugav juurdepääs ning maja oli üle 20 aasta reaalse kasutuseta seisnud.

Kuna Küütri 4 hoone vajab kapitaalremonti ning kõigi trasside rajamist, juurdepääs ja parkimine on piiratud, on väheste müügipakkumiste tõttu objekti nõudlust raske hinnata, leidis ülikool.

Kõike seda arvestades vaidles Tartu Ülikool algse turuhinna prognoosi vastu, öeldes, et seda ei saa käsitleda tegeliku turuhinnana. Turuhinnaks kujuneski hind, mida ainus potentsiaalne ostja oli nõus maksma ehk 150 000 krooni, selgitas ülikool ja lisas, et müümata jätmise korral oleks tulnud hoone varem või hiljem lammutada. Sellele kuluv raha oleks aga ületanud maja müügist saadut.

Ülikool tellis riigikontrolli auditi käigus Küütri 4 hoonele uue hindamisakti. Tulemuseks oli 180 000kroonine hind. Uue hindamisakti andja sõnul asub hoone küll Tartu kesklinnas, kuid paikneb sisehoovis ja sobib seetõttu elamuks või korterelamuks. Elamuarendus ei seondu aga ülikooli põhitegevusega, selleks on õppe- ja teadustöö.

Üürilepingud Tartu Tehnoloogiapargiga
Tartu Ülikooli hinnangul oli OÜ Tartu Tehnoloogiapark üürilepingute juures olulisim saavutatav eesmärk. Ülikool juhtis riigikontrollile edastatud vastuses tähelepanu sellele, et kummaski üürilepingus sisalduvat lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tingimust pole sobiv kahjulikuks nimetada, kuna osaühing kuulub ülikoolile.

Tartu Tehnoloogiapargile kuuluvad nii ülikooli farmaatsiainstituudi kui ka tehnoloogiainstituudi tarbeks üüritud ruumid, aga ka Nooruse 1 hoone tervikuna. Seega jäävad hoone kapitaalseks ümberehituseks kulunud summad igal juhul kontserni. Kõik võimalikud lepingu rikkumisest tulenevad riskid on niimoodi viidud miinimumini ning riigikontrolli väide võimalikust kahjust hüpoteetiline.

Nooruse 1 hoone andis ülikool Tartu Tehnoloogiapargile osaühingu asutamisel osakapitali mitterahalise sissemaksena.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. August 2008, 09:22
Otsi:

Ava täpsem otsing