Uudised
Kertu Ruus
17. juuni 2008 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtlikkuson kergesti nakkav

Noori ettevõtjaid koolitava Junior Achievementi Arengufondi juhataja Epp Vodja teatab kõhklemata, et jutt on õige: fondi õppeprogrammist võtab osa rohkem ettevõtlikest kodudest pärit kooliõpilasi.

Võtame Ruubelid. Praegu Café Mmuahi kokana töötav 19aastane Fred Ruubel sai tuntuks pissuaarimatte tootva õpilasfirma K&R asutajaliikmena. Poisse juhendas Fredi isa Henn Ruubel. Rahalist toetust ta ei andnud, aga äriplaani aitas koostada sellise, nagu päriselus tehakse.

Henn Ruubel räägib, et kodus ja reisidel on poeg muidugi ettevõtlusest kuulnud. Eriti utsitas ta poega minema investeerimisalastele kursustele, et too oskaks rahaga ringi käia. "Suunanud ma pole, aga olen tahtnud õpetada lapsele seda, mida ise oskan," sõnab Ruubel.

Ruubel seenior ütleb, et praegu ta küll poja silmis ettevõtja sära ei näe, aga tulevikus on noorel kokal kavas avada oma restoran.

Vastab tõele, kinnitab Fred Ruubel. "Oma restoran teha on kindel tulevikuplaan," tõdeb noormees, kelle plaan peaks saama teoks hiljemalt nelja aasta jooksul.

Ruubel mõistis, et tahab saada pigem kokaks kui ettevõtjaks, aga siiski selliseks kokaks, kellel oma restoranis osalus.

Äripoolt peaks hakkama ajama sama õpilasfirma teine asutaja Robert Kokk. Tema on otsustanud, et tegeleb ettevõtlusega kogu elu. Koka vanemad ise firmaomanikud pole, aga majanduslikult mõtlevad inimesed on nemadki. "Ema õpetas raamatupidamist ja aruannete koostamist, isa jällegi turundusvõtteid. Kindlasti poleks see ilma nende abita nii edukalt õnnestunud," nendib Robert Kokk praeguseks tegevuse lõpetanud õpilasfirma kohta.

Kokk leiab, et nendel noortel, kes saavad vanematelt kogemusi, on kergem ja paljud ämbrisse astumised jäävad tegemata. "Teistest peredest noored peavad kindlasti rohkem vaeva nägema ja saavad esialgu rohkem kõrvetada, kuid usun, et seda magusam on hiljem lõigatud vili," viitab ta nullist alustanute hilisemale rahulolutundele.

Isalt sai toetust samuti koolilaps-ettevõtjana kuulsust kogunud Karoli Hindriks, kelle aastaid tagasi loodud firma Heatuju Maaletooja annab praegu tööd kolmele inimesele. Hindriksi kadunud isal Paulil oli basseine ja kaminaid tootev firma Nordiko. Kui praegune Eesti MTV juht õpilasfirma jutuga koju tuli, läksid kodustel silmad särama.

"Kui kodus oleks öeldud, et unusta ära, käi korralikult koolis ja saa häid hindeid, siis ma poleks see, kes ma praegu olen," sõnab just EBSis rahvusvahelise ärijuhtimise eriala lõpetanud neiu. "Isalt õppisin mõtlemist, et kõik asjad on telefonikõne kaugusel."

Et tütre osaühingu rajamiseks 40 000kroonist algkapitali saada, pantis pere mööblitki, 16aastasena isalt võetud laenu maksis Hindriks 18aastasena tagasi.

...ja mina ütlen, kas sinust saab ettevõtja.

Võin ennast lohutada. Kui ikka sinu ema on ülikooliprofessor ja isa filmikriitik, siis ei saagi sulle ehk liiga pahaks panna, et sust tuli kõigest ajakirjanik-palgatööline. Sest see, et ettevõtjat ei tee inimesest mitte raha, vaid hoopis vanemate eeskuju, on teaduslikult tõestatud

USA teadlased Erik Hurst ja Annamaria Lusardi on uurinud, kui palju sõltub ettevõtjaks hakkamine sellest, mis koguses perel raha on kõrvale pandud. Tuleb välja, et vastupidi levinud arvamusele ei avalda see mingit mõju. Raha leiab lõppeks igaüks, kes seda leida soovib.

Kuid vanemate eeskuju ja perefirmas saadud kogemused on see kõige tähtsam faktor, mis ajab poegi ja tütreid ettevõtluskuradikesele sõrme andma. "Arvan, et me kulutame liiga palju aega likviidsusprobleemidest rääkimisele ja väikelaenude andmisele," nendib Dartmouthi Kolledžis õpetav Annamaria Lusardi. "Kriitilise tähtsusega on hoopis haridus ja eeskuju."

Selle taustal hämmastab Lusardit, et pea ükski poliitiline programm ei rõhuta koolituse tähtsust. "Antakse raha, aga see ei aita," väidab ta.

Tõsi, erandiks on siin vähemalt USAs 5% kõige rikkama elanikkonna sekka kuulujad - nende puhul on tõenäosus ettevõtjaks hakata küll teistest suurem. Chicago Ülikooli professor Erik Hurst selgitab, et ettevõtjaks olemine on väga jõukatele inimestele nagu luksuskaup - see annab teatud vabaduse. "Nad on iseenda peremehed," võtab Hurst asja kokku.