Kes igatseb uusi plaanikomiteesid?

Populistlikke ideid nimetatakse populistlikeks kahel põhjusel. Esiteks, need meeldivad paljudele. Teiseks, mitte kõik ei saa kohe aru, miks need on halvad ideed. Tegelikult on populism aga "lahendus" vaid jutumärkides. Äripäeva arvates on Jaan Õmbluse ja Edgar Savisaare pakutud tosin mõtet Eesti majanduse "päästmiseks" tüüpiline populism.

Mida paha oleks linnale kuuluvas poes, kus leivapäts maksaks kolm ja pakk piima viis krooni? Miks ei võiks kõigi inimeste palku käsu korras inflatsiooniga siduda, sõltumata ettevõtte käekäigust ja palgasaaja enda tööst?

Kui omavalitsused hakkavad toiduaineid doteerima, lähevad nad üsna kiiresti pankrotti. Järelikult peab küsima raha riigilt. Selliste harrastuste jaoks Euroopa Liit abiraha ei eralda, kõik tuleb võtta meie endi maksudest. Kes soovib, et leiva hind langeks sama mitu protsenti, kui maksud tõusevad, tõstku käsi.

Oleks inetu arvata, et Savisaar on pururumal. Praktika põhjal otsustades on ta pigem üsna nutikas. Miks ta siis niimoodi teeb? Milleks inimestele niisugust udu ajada?

Aga miks populismiga ikka välja tullakse - valimiste või rahvahääletuste eel, kus otsustajaid võib loota kergesti haneks tõmmata. Ilmselt on sedapuhku sihikul kohalike omavalitsuste valimised järgmisel aastal.

Oletagem, et tallinlaste raha eest rajatakse tõepoolest rida munitsipaalpoode, kus võib-olla ID-kaardi, aga võib-olla ka Savisaarele juba varem armsaks saanud ostukaartide ja talongide alusel jagatakse odavaid kaupu. Kes usub, et ülejäänud riigis võib valitseda kapitalistlik turumajandus, aga supipaja ühes nurgas saab lõbusasti sotsialistlikku seljankat keeta? Võlakoorma all ägisev Tallinn ei kannata sellist eksperimenti kuigi kaua. Kui raha lõpeb ja väljast avaldavad survet suured kaubandusketid, kelle turgu niisugune eksperiment solgib, on tähtis ainult üks küsimus: kas püha üritus veab ikka valimisteni välja? Pärast saab poe sulgemises süüdistada keda iganes - paha Ansipit ja rahvusvahelist imperialismi -, ainult mitte mõtte autorit.

On muidugi võimalik, et Savisaare mõte lendab kõrgemalt. Kui alguses lõhkuda kaubandus ja luua riiklik kokkuostusüsteem, küll õnnestub ajapikku võtta üle ka muud majandusharud. Edasi toimub kõik aga nii nagu vanasti: Savisaare juhitav plaanikomitee koostab viisaastakuplaanid, stahhaanovlased rabavad tööd ning kõik ülejäänud varastavad riigi tagant. Tõsi, Euroopa Liitu meid sel juhul kauaks ei jäeta. Küll aga võtavad meid avasüli vastu uued sõbrad: Kuuba, Venezuela, Põhja-Korea ja Venemaa.

Kes sellist Eestit tahab, hääletagu plaanikomiteede poolt.

Autor: ÄP