Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Koppel: neli võimalikku põhjust nafta hinna languseks

Annika Matson 18. juuni 2008, 14:15

Investeerimispanga Evli Securities
varahalduse strateeg Peeter Koppel annab neli võimalikku põhjust nafta hinna
languseks.

Koppel tõdeb, et kui lugeda järjekordsest kütusehinna tõusust teavitava artikli kommentaare, siis jääb mulje, et vana ja hea Peak Oil’i teooria (nafta tootmismaht edaspidi ainult väheneb -toim) on lõpuks leidnud enesele sooja pesa nii mõnegi internetti kasutava autoomaniku mõttemaailmas: nafta hind ja sõna "langemine" ei ole midagi, mida isegi ühes lauses koos kasutada saaks. Igasugune langus olekski justkui välistatud. Aga kas ikka on?

Koppel pakub välja neli suhteliselt lihtsat mõttekäiku, kas ja miks musta kulla hind siiski langeda võiks.

1. Pakkumise suurenemine. OPEC ja eriti Saudi-Araabia on viimasel ajal mõista andnud, et toodangumahte hakatakse kasvatama. Siinkohal on muidugi kaks probleemi – esiteks ei suudeta toodangumahte kasvatada nii, et turul on homme juba rohkem toornaftat. Toodangumahtude kasvatamine võtab lihtsalt aega. Teiseks spekuleeritakse päris palju selle üle, kas toodangumahtude tõstmine praeguses kontekstis on üldse füüsiliselt võimalik.

2. Nõudluse vähenemine. Selge on see, et praeguselt hinnatasemelt on nõudlus vähenemas. USA tarbija peab 11kroonist bensiinihinda juba katastroofiks. Veelgi enam – Aasias on väga suur osa nõudlusest püsinud tänu kütusehindade subsideerimisele. Hetkel võib öelda, et selles osas on suhtumine tasapisi muutumas ning subsiidiume hakatakse tasapisi koomale tõmbama. Loomulikult on ka see pigem pikaajaline protsess.

3. Keskpankade agressiivne tegevus. Kekspangad lükkavad inflatsiooniga võitlemiseks intressimäärad lihtsalt lakke - selleks, et likviidsus koomale tõmmata). Samas muidugi astutakse ka mõlema jalaga oma majanduste hapnikuvoolikule. Kui vaadata hiljutisi signaale Euroopa Keskpangast, siis selline stsenaarium on vähemalt Euroopas üha tõenäolisem. Selline tegevus ilmselt vähendab igasugust nõudlust päris edukalt – energiahindu pole eraldi vaja välja tooma hakatagi

4. Laiaulatuslik poliitiline sekkumine. Juba eelpool mainitud subsiidiumite vähendamine on samuti poliitiline sekkumine – õigemini sekkumise järkjärguline vähendamine. Lisame siia veel energiainstrumentide kauplemise rangema reglementeerimise ning üldise aktiivsema lähenemise energiapoliitikale ning saame taas ühe faktori, mis võiks nafta hinda allapoole suruda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. June 2008, 13:24
Otsi:

Ava täpsem otsing