Troposfääri ülaosa soojeneb siiski

18. juuni 2008, 17:11

USAs läbi viidud uuringud, aitasid vabaneda
ühest vastuolust kliimamudelites: kas troposfääri ülaosa soojeneb või mitte?

Juba pikka aega on kliimamudelid ennustanud, et troposfääri ülaosa - atmosfäärikiht, mis paikneb allpool stratosfääri 10-12 km kõrgusel - peaks soojenema vähemalt sama kiiresti kui maapind. Kuid mõõtmised, mida on teostatud õhupallidelt alates 1970. aastatest, on näidanud, et troposfääri alaosa temperatuur on püsinud peaaegu konstantne. See järeldus sai kinnitust 1990. aastatel, kui uurijad kasutasid satelliitidelt saadud infot troposfääri temperatuurimuutuste uurimiseks, kirjutas Physicsworldi vahendusel fyysika.ee.

Juba mõnda aega on kliimauurijad teadnud, et õhupallidel paiknevaid instrumente mõjutab päikesevalgusest tingitud soojenemine. Samuti on nad üritanud välja selgitada, mil määral mõjutab satelliitidelt saadud troposfääri kohta saadud infot stratosfäär.

Yale’i ülikooli teadlased Robert Allen ja Steven Sherwood kasutasid nüüd aga õhupallidelt saadud infot tuule kiiruse ja suuna kohta vahendina täpse temperatuuri leidmiseks ning see on andnud esimese tõendi, et troposfääri ülaosa on siiski soojenenud. Kuigi andmed tuule kohta ei ole otsesed temperatuurimõõtmised, saab neid toetada andmetega satelliitidelt ja maapinnalt, mis muudab nad isegi usaldusväärsemaks kui olemasolevad otsesed mõõtmised.

Allen and Sherwood kasutasid andmeid 341 õhupalli-ilmajaamalt - 303 põhjapoolkeralt ja 38 lõunapoolkeralt - perioodi 1970 - 2005 kohta. Et saada temperatuuriandmeid, kasutasid nad võrrandit, mis kirjeldab, kuidas tuulekiiruse vertikaalsed gradiendid sõltuvad horisontaalsetest temperatuurimuutustest. Nad leidsid, et suurim soojenemine on aset leidnud troopiliste alade kohal: 0.65 ± 0.47 °C aastakümne kohta.

"See uuring näitab tõepoolest, kuidas troposfäär on troopiliste alade kohal viimase kolme kümnendi jooksul soojenenud ja loodetavasti kaotab õhupallidelt ja satelliitidelt saadud andmete vastuolud," ütleb Benjamin Santer Lawrence Livermore National Laboratory'st.

Santers arvab, et järgmiseks sammuks peaks olema saadud andmeid otseste mõõtmistega kinnitada, see peaks olema võimalik õhupallide jaoks mõeldud moodsate seadmetega.
"Alleni ja Sherwoodi lähenemine on paljulubav algus," ütleb John Lanzante Princetoni ülikoolist, kuid lisab, et suurema kindluse saamiseks tuleb kasutatud meetoditega edasi tegeleda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. July 2008, 10:33
Otsi:

Ava täpsem otsing