Teisipäev 17. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Google'i ja Microsofti võidujooks toob koju kosmose

Siim Sepp 19. juuni 2008, 00:00

Microsoft andis hiljuti teada uue programmi WorldWide Telescope valmimisest. See kogub kokku pildid USA kosmoseagentuuri NASA teleskoopidest ja Maal asuvatest observatooriumitest, sealhulgas ka osaliselt Microsofti looja Bill Gatesi rahastatud peagi valmivast superteleskoobist Large Synoptic Survey Telescope (LSST), kirjutas Daily Galaxy.

LSST peaks Põhja-Tšiilis Atacama kõrbes - lõunapoolkera kosmosevaatluste keskuses - tööle hakkama 2014. aastal. 8,4meetrise teleskoobi kolme miljardi pikslise digikaameraga saab põhjalikult jälgida taevaosa paljudes värvides.

Kogu tähistaeva saab selle abil pildile mõne päeva, mitte aastate jooksul nagu praegu. Teleskoobiga loodetakse lahendada tumeda aine ja tumeda energia saladused, lisaks võimaldab see vaadelda kiiresti muutuvaid objekte, näiteks plahvatavaid supernoovasid, potentsiaalselt ohtlikke Maa-lähedasi asteroide ja muud.

LSST on tõeline internetiteleskoop ja lubab kõigil soovijatel alates algajast kosmosehuvilisest kuni professionaalsete astronoomideni kosmost avastada. Igal õhtul annab see kõigile soovijatele terabaitide ulatuses uut informatsiooni. 8,4meetrine LSST ja kolmegigapiksline kaamera on seega inimkonna ühisressurss.

Sarnast võimalust pakub ka Google oma rakendusega Google Sky, mis on edasiarendus populaarsest programmist Google Earth.

Lisaks ühendas Google kevadel jõud USA tippülikooli, Massachusettsi tehnoloogiainstituudiga (MIT), mis projekteerib satelliidil asuvat observatooriumi nimega Transiting Exoplanet Survey Satellite (TESS).

See võimaldab otsida Päikesesüsteemi väliseid Maa-sarnaseid planeete esmakordselt kogu taevast. Google rahastab satelliidi jaoks vajalike digikaamerate väljatöötamist. "Kui koloniste transportiv tähelaev ükskord teele asub, on väga võimalik, et see suundub TESSi avastatud uue kodu poole," ütles MITi kosmoseteadlane George R. Ricker.

Tuntud Briti teadlane, Cambridge'i ülikooli professor Stephen Hawking avaldas NASA 50. sünnipäeva kõnes arvamust, et inimkond peaks enam panustama kosmose koloniseerimisele. Selleks peaks eraldama 0,25% maailma majanduse kogutoodangust. Number ületab kümnekordselt NASA praegust eelarvet.

Taevakehade koloniseerimine on tugevaks kindlustuseks inimkonna säilimisele juhuks, kui asjad Maal mingil põhjusel väga halva pöörde võtavad, on Hawking varem öelnud. Ta toetab ka Kuule tagasipöördumist ning seejärel inimese Marsile saatmise ideed.

"Kuu on hea koht alustamiseks, sest asub meile lähedal ja sinna on võrdlemisi lihtne minna," ütles Hawking. Marss on aga läheduse, vee olemasolu ja elu leidumise võimaluse tõttu järgmine loogiline samm.

Hawking rõhutab inimese olulisust, sest mehitamata missioonid ei eruta avalikkust ning pikemaajaliseks strateegiaks peab meil nagunii olema inimese saatmine sinna, kus keegi veel kunagi käinud pole.

Järgmise 200-500 aasta jooksul jõuab inimkond Hawkingi sõnul võimekuseni sooritada reise miljonite valgusaastate kaugusel asuvate tähtede juurde. Ta usub, et intelligentne elu on universumis väga harva esinev nähtus, kuid primitiivsed eluvormid on üsna tavalised.

Mitmed nimekad teadlased, sealhulgas Nobeli laureaat Steven Weinberg, on pidanud inimese kosmosesse saatmist mõttetuks, sest robotid suudavad koguda rohkem teadusele vajalikke andmeid ja samas teha seda tunduvalt odavamalt.

Rahvusvahelises kosmosejaamas ISS ei tehta tõsist teadust, võiks isegi öelda, et sealt pole üldse midagi teaduslikku tulnud, väitis ta. Mehitatud kosmoseprogrammid on kallid, kuid kasu teadusele kipub olema minimaalne, lisas 1979. aasta füüsikaauhinna laureaat.

Samas kiitis Weinberg NASA mehitamata programme, näiteks Marssi uurivaid kulgureid. "Inimestel pole kosmoses tegelikult mingit kasulikku funktsiooni. Nad kiirgavad soojust, tahavad süüa, neile on vaja eluks vajalikke tingimusi ning erinevalt roboteist tahavad nad ka hirmsasti Maale tagasi pääseda," põhjendas ta.

Weinberg tunnistas, et kunagi oli tõesti oluline saata inimene kosmosesse või Kuule, ent need ajad on möödas.

Paraku jääb ta hüüdjaks hääleks kõrbes, sest NASA orbitaaljaam saadetakse Kuu poole juba tänavu. Tulevikus rajatakse sinna mehitatud baas ja mõnekümne aasta pärast peaks USA lipp lehvima ka Marsil.

Euroliit eraldas Eesti teadusasutuste ühisprojektile EstSpacE enam kui miljon eurot, mis võib viia meid kosmoseriikide sekka.

Tartu observatooriumi ja Tartu ülikooli füüsika- ja tehnoloogiainstituutide konsortsium EstSpacE panustab selle raha Eesti kosmoseteaduse ja -tehnoloogia potentsiaali rakendamisse. Kolmeaastase projekti raames pakutakse välismaale läinud Eesti spetsialistidele töövõimalusi kodus, saadetakse meie noorteadlasi välismaale, kutsutakse Euroopa tippe Eestisse ja ostetakse teadusaparatuuri.

Eesti ettevõtted pole Euroopa Kosmoseagentuurilt (ESA) tellimusi ega -lepinguid saanud, ent kaudselt koostöö käib. Näiteks on Vertex valmistanud ESA tellimusel satelliitsideantenne, suurim - 35meetrise läbimõõduga - töötab Austraalias. Samas pole Eesti ESA liige, selleks kulub veel 7-8 aastat. Kui Eesti ettevõtetel oleks ESA-le midagi pakkuda, on see väga hea märk selle ettevõtte kohta, ütles observatooriumi direktor Laurits Leedjärv.

TÜ füüsikainstituudi kosmose- ja militaartehnoloogiate töörühma erakorraline teadur Mart Noorma kahtleb, kas mõni meie ettevõte suudaks pääseda USA kosmoseprogrammidesse. Euroopas oleks see reaalne. Tõenäolisimaks pidas ta võimalusi kaugseire rakenduste alal, kuid poole sajandi pärast võiks rääkida ka Eesti Marsi-robotist.

Eesti teadlased on teinud koostööd ESA programmiga Gaia, mis saadab kolme aasta pärast kosmosesondi mõõtma kosmiliste objektide heledust ja koordinaate. Tänavu stardib ESA kosmilist taustkiirgust uuriv sond Planck, ka sellega on Eesti teadlased seotud. Tõravere teadlased osalesid ka Nõukogude kosmoseprogrammis.

Briti East Anglia ülikooli teadlaste uurimistööd uskudes pole tõenäoline, et mujal peale Maa leidub arukaid eluvorme.

Struktuurselt keerukad ja arukad eluvormid on Maal välja arenenud hilises arengujärgus. Andrew Watson kõrvutas iga kriitilise sammu toimumise tõenäosuse ajaga, mille jooksul elu Maal välja kujunes. Nii koostas ta mudeli arukate eluvormide väljakujunemise tõenäosuse kohta. Tekkisime Maal elatava perioodi lõppjärgus, seega on meiega toimunud evolutsiooni kordumine vähetõenäoline, ütles ta.

Aruka elu tekkeks on vaja nelja kriitilist sammu: üherakuliste bakterite teke, keerukamate tuumaga rakkude teke, spetsialiseerunud ning keerukamaid eluvorme võimaldavate rakkude kujunemine ning väljakujunenud keelega intelligentsete eluvormide teke. Iga samm saab toimuda alles siis, kui eelmine on aset leidnud.

Fotod: LSST, worldwidetelescope.org

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:47
Otsi:

Ava täpsem otsing