Jogurt ei ole kõigile kasulik

Siim Sepp 19. juuni 2008, 00:00

Teadlased kahtlevadki, et kõigi puhul see nii pole. Mullu ajakirjas British Medical Journal avaldatud artikkel toetab väiteid jogurti meditsiinilise kasulikkuse kohta, kuid vaid piiratud ulatuses. Selgub, et probiootilist jogurtit joonud vanaldased haiglapatsiendid kannatasid antibiootikumiravist tuleneva kõhulahtisuse käes harvemini.

Mõned toitumisspetsialistid pole aga veendunud, kas probiootikumid on võrdselt kasulikud kõigile, kirjutas LiveScience.

Väikesest valimist hoolimata kinnitas uurimus, et probiootiline jogurt aitas enamikku uuringus osalenuist. Kõhuhaigused on tüüpilised antibiootikumiravi kõrvalnähud - antibiootikumid ei tapa vaid n-ö pahasid baktereid, vaid ka inimese seedesüsteemi mikrofloorat moodustavaid kasulikke ja neutraalseid baktereid. Selle tulemusena tekib võimalus haigustekitajatel, kes end vabaks jäänud kohale sisse seavad ning inimesele tüli teevad. Jogurt - nagu teisedki probiootikumid - aitab seedesüsteemi asustada kasulikel bakteritel, kes on abiks seedimisel ning hõivavad haigustekitajate ruumi.

Britid uurisid 113 patsienti, kes võtsid antibiootikume hingamisteede haiguste raviks või enne operatsiooni. Antibiootikumikuuri ajal anti pooltele kaks korda päevas Danone probiootilist Actimeli jogurtit, teistele platseebona steriilset piimajooki.

Seejärel uuriti, kui paljude patsientide soolestikus leidub kahjulikku bakterit Clostridium difficile, mis nakatab iga viienda antibiootikumikuuri läbiva haiglapatsiendi. Leiti, et vaid iga kümnes jogurtit söönud patsientidest kannatas kõhulahtisuse käes, kuid ükski ei nakatunud. Kolmandik platseebot saanud patsientidest pidi toime tulema lahtise kõhuga ning 17% nakatus uuritud bakteriga.

Mõned eksperdid kahtlevad tulemuste üldistusvõimes. Washingtoni teaduskeskuse toitumisspetsialisti David Schardti sõnul pole ükski uurimus tõestanud, et Danone jogurtid takistavad haigestumast ka neid inimrühmi, keda kujutatakse reklaamides - kiirustavad emad, aktiivsed vanavanemad, mängivad lapsed.

Paljud arstid on veendunud, et probiootikumidest on abi nakkuste ennetamisel, eriti tuleks neid tarbida ravikuuri ajal. Lisaks bakteritele sisaldab jogurt veel palju kasulikke aineid. Seega teeb kahju pigem jogurtist loobumine kui selle tarbimine, olgu probiootiliste bakteritega, kuidas on.

Tartu Ülikool ja AS Tere allkirjastasid mais lepingu, millega saab ülikooli teadlaste avastatud kasuliku bakteriga Helluse tooteid osta ka Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Venemaal ja Austrias.

Tahame aasta lõpuks saavutada Dr Helluse ekspordis turuosa, mis on kolmandik tooteportfelli kogumahust, rääkis Tere juht Ülo Kivine.

TÜ tehnoloogiainstituudi innovatsioonikeskuse jurist Reet Adamsoo kinnitas, et ülikool teeb bakteri ME-3 alal koostööd mitme teadusasutusega. Huvi on tundnud ka välismaised piimatoodete valmistajad. Bakteri kasutamiseks on välja antud Eesti, Vene ja USA patendid, Euroopa patendiamet menetleb taotlust.

Dr Helluse jogurt, kohupiimakreem ja keefir sisaldavad tervislikku bakterit Lactobacillus fermentum ME-3, mille avastajad on TÜ teadlased. Bakter on ainulaadne, sest temas on kombineeritud kaks poolt - ta on nii antimikroobne kui ka antioksüdantne. Seega on tal otsene hävitav mõju kahjulikele mikroobidele ja kasulik kaudne mõju inimorganismile.

Sama bakteritüve sisaldavad piimatooteid võib leida ka Soome lettidelt - seal on TÜ-lt saanud litsentsi kaks ettevõtet.

Sellele, miks perearstid ja eriarstid probiootikumide suhtes näiliselt ükskõiksed on, võib olla mitmeid põhjusi.

Päris kindlasti on tegemist probiootikumide-teemalise selgitustöö puudujääkidega.

Mitmesuguseid koolitusi-loenguid-artikleid on küll korraldatud-kirjutatud, aga tõenäoliselt tuleks selgitustööd intensiivistada.

Samas on perearstid tööga suhteliselt koormatud ja ravimitesse puuduv info on kindlasti intensiivsem.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:47
Otsi:

Ava täpsem otsing